ssssaaa kurat kui vägev!

reede, 23. märts 2007

ÖÄÄÄÄÄK

Sulega muna sees oli tibu, ÖÖÖÖK!!!!
ÖÄÄÄÄÄKKKKK!
IUUUUUU!!

kolmapäev, 14. märts 2007

hullumaja puhvet

Riiiiia tüd-ru-kuuud, minge niiiiviiisiiii, oooo...

no üksteineeile mis oli arvatavasti laupäev oli selline lugulaul et annepiffid muutusid klubipiffideks ja tegid joogid alla ja läksid bashmendile. Võib öelda, et õnne see neile küll ei toond. Noh, naljakaid inimesi oli palju (ja siiamaani saab naerda, kui mõelda), aga sellegipoolest ei saa ma aru, et mida kuradit me seal peaaegu 5 tundi tegime. Ma tean seda, et me ajasime paska näiteks turvameestele, klubi töötajatele, Kerttule ja Elinile, JOCile ("tsau PÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄR!") ja veel miljonile inimesele. Siis ma tean veel seda, et me tahtsime zavi minna aga vahepeal oli üks aed ees ja ma jäin sinna käppapidi kinni ja siis ma ei saand oma kätt ära, sest see aed oli liiga kõrgel ja ma olin liiga lühike ja selleks et seda kuradi ora oma peopesast ära võtta oleks ma pidanud kätt veel ülespoole tõstma. No ja siis ma tean veel seda et ma olin üleni verine ja et vahepeal juhtus veel halbu asju ja siis me tulime taksoga koju ja siis siin oli veel kõigehalvem sest ma praadisin oma ülitarga mõistusega kalapulki ja sain põletushaavad sellest õlist. No ja siis ma tean veel seda et pühapäeval oli kõige halvem pohmakas.

Üldiselt on muidu vist kõik olnud nagu ikka, .. paranormaalne. Lainejänesepea kapp aka Jeesusekapp sai täna veel täiendusi juurde ja ma tõestasin Annile, et mul on ta üle võimu.

Ühesõnaga, mitte midagi ei ole toimunud peale selle, et ma lõpuks ometi sain endale STIGMA!

(ahjaa ja seda ka et homme on see soolaleivapidu, kuhu tulevad inimesed)
(ja seda ka et anni magab ja kell on pool 4 ja kell 10 on politoloogia seminar, kuhu ma mitte ei jaksa minna)
(ja siis seda ka et täna oli bussis Juustumehe oletatav vend)

neljapäev, 8. märts 2007

meie päris oma koer

Tere hommikust, me kallid!

Täna hommikul kui ma (Elina) ärkasin, oli meil jälle chihuahua esikus. Seesama kujuteldav, kes üleeilegi oli. Ainult ühest asjast ma ei saa aru. Miks tal see loll roosa lips peas on.

Eile käisid annepiffid tööl (no üleeile käisid ka tegelt). Aga eile oli märkimisväärne, kuna meil on kõik inimesed töö juures hulluks läinud. Esiteks hakati nüüd, kui me oleme juba kuu aega seal niisama passind, korda majja lööma. Pausiajad on nüüdsest fikseeritud ja kõnede väljavõtteid võetakse ja üldse Timps on päris närviline ka. Aga samas ma mõistan ka teda, sest kui ma oleks Timps ja ütles iga asja peale „SAAD SA ARU?!“, siis mind ennast ajaks ka see närvi. Või vähemalt närviliseks.

Ahjaa, eile oli meil SUUR koristuspäev. Pesime põrandaid ja käisime isegi vaipa kloppimas ühe harjaga. Hari läks puruks, aga vaip sai puhtamaks. See hari oli niikuinii nii kole.

Öösel saime Anni poisssõbralt nii armsa kõne. Ta kõige pealt helistas mulle (kell oli mingi pool 4) ja soovis head naistepäeva ja rääkis mingi näidendi, kus tegelased olid Nimeta Baar, Anti, Janno, See kes Antit lõi ja See kes Jannot lõi. Ma ausõna ei saand midagi aru. Siis ta ütles et anna korra mu tüdrukule ka telefoni ja ma tormasin Annile voodisse ja ta ei saand jälle mitte midagi aru. Rohkem me naistepäeva üllatusi pole saand. VIHJE.

Ja see asi ka veel, et..et...eeee.eet, avastasime üksteineeile, et köögis on wifi „anne-tänava poisid“. Jääme huviga ootama.

JA EILE SAIME SULEGA MUNAAA!

Nii, ma siis nüüd Anni. Praegu me kütame putru, mis ei ole üldse hea. Need riisihelbed maitsevad nagu hakitud paberimass.

Ükspäev me siin tegime salajasi ettevalmistusi üheks salaasjaks. Jah, meil tuleb salapidu, kuhu on kutsutud ainult erilised väljavalitud. Guestlist on hoolega valitud. Ja kutsed, mida oleme juba laiali saatnud on armastusega meisterdatud.


Ja üks oluline asi veel- KURAT ME SELLEST BUSS NR. 8-ST KOGUAEG MAHA JÄÄME?!

NBB! Homme siis kõik suurele paraadile! (meie salaomale)

teisipäev, 6. märts 2007

Performance teemal naaber

Elina käskis mul naabrimutist ka kirjutada. Ja muideks eelmisele postitusele juurde veel nii palju, et kramp läheb ära küll nii! Kes on ise proovinud, teavad.

Kuna Janoss keeras sooja vee meil kinni ja tahtsime üldse kontrollida kas see veeavarii jutt oli tõsi või bullshit, et meid kontrollida, siis oli vaja naabri juurest läbi hüpata. Noh, esmaspäeva hommikul ilma ette teatamata sisse sadada on küll fishy.

Aga. Läksin siis korrus allpoole ja koputasin. Ukse avas "vanem daam", kellele tutvustasin end ülemise naabrina. Aga minu imestuseks pakkus mutike mulle suhelda vene või INGLISE keeles. Mwahahaaa! Siis me suhtlesimegi. Eesti, vene ja inglise keeles, segiläbi. Aga tegija naaber!

esmaspäev, 5. märts 2007

pervertnaabrid

Kui mul jalg krampi jäi, siis Anni karjus mulle „hüppa selle jala peal, hüppa selle jala peal!“ Pärast, kui mul kramp üle oli läinud, siis ta veel ütles, et tal läheb alati nii kramp ära. Mina arvan, et ta tahtis lihtsalt näha, kuidas ma pikali kukun. Ma arvan, et Jeesukapist tulevad hääled on talle mingi mõtte pähe pannud, seoses mulle halba tegemisega. (ma kavatsen seda uurida)

Sõime köögis eksole. Järsku Anni hakkab hirnuma eksole. Vaatan kõrvalmaja ühte viienda korruse aknasse eksole. Kaks meest seisavad eksole. Lehvitan eksole. Kandev paus 5 sekundit eksole. Lehvitavad vastu. NO MIDA, EKSOLE?

me ei võta end paljaks! me ei võta end paljaks!

Elina: no ma ei oska nagu kuskilt alustada. Nii palju on toimunud. Niiniiinii palju. Täna langes Janoss meile sisse. Kell 9 hommikul. Oma võtmega. MA OLIN PALJAS. MUL OLI SUITSUPAKK ESIKUS. Janoss muidugi küsis, et kes siin suitsetab. Ja mina muidugi rääkisin nii nagu asjad on. Et mu poisssõber suitsetab ja see on tema suitsupakk. JAAAAAA
Janoss tahtis meiega ühte mängu mängida. Selle mängu nimi on „mängime-et-alumises-korteris-on-veeavarii-ja-ma-saan-teie-korteris-tuhnida“. Me ei saandki öelda kas me olime nõus, sest nagu öeldud, ta langes siia sisse.

Anni: Jah, tõepoolest, vägagi kiirelt viis see mees mu une. Suht kahtlane, suht kahtlane oled, Janossike. Ja seda veeavariid ka veel vaatame! Mõnus mees oled ikka, sooja vee lükkasid ka meil kinni. Nüüd elavad siin korteris räpakad rasvapead. Power to grease!

Aga natuke hääd ka ikka. Meil on jõudnud käia ka külaline. Semiootik-Mihkel. Tähistasime väikeste jookidega Fabariigi aastapäeva ja nii. Praekartuleid ja piffe sai kah. Vat siis, mis pidulik söömaaeg. Ja ükskord käis Mihkel veel ja jättis meile oma suurima aarde- ilusa kollase kummipardi. Jah, kadestage. Üks oluline asi veel- pihtimustekapis ootab kõiki Lainejänesepea. Nii ongi.

Ja veel hüvat. MEIL ON MAAILMALAHEDAM KÖÖK. Saime punase külmkapi, mis räigelt hallitas, aga mille suutsin Mihkli abiga puhtaks küürida. Meil on kõrvitsaid-kurke, moose. Ja meil on TÄPILINE serviis, just nii. Ja üldse maruägevahva, igaüks peab ise tulema vaatama. Ahjaa, telekas on ka, nüüd näeb meeleheitel koduperenaisi.
Võta heast viimne võimalik häääää!


Mu sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing
Mu *mingid asjad* ja mu perekonnaring
Kui tahad tule alati, ma ootan uksed avali
Või lenda,lenda nagu lind, läbi telekanaliiii...
(Elina lisab: ega meie neid sõnu ei pea teadma ju ja meelega ei hakka praegu netist otsima ka!)

Sissejuhatus Annepiffide Elufilosoofiasse- 16 AP
60 aastat on veel!
Show must go on

(Elina: Ja kui teil tekib küsimus et miks ma paljas olin, siis see oli sellepärast et öösel tuli Jeesusekapist üke hääl, mis järjekordselt ütles: „VÕTKE EEEND PALJAAAKS!“)