Elina olen. Nii, oleme nyyd siis Lyonis, mingis netipunktis, kus inimesed h2ngivad veebk2mmidega ja peksavad klaviatuure. Aga natuke siis viimastest p2evadest.

Prantsusmaal h22letamine ei ole eriline l6bu. V6i noh, kui sa oled just tulnud Saksamaalt, kus k6ik inimesed tahavad yliv2ga sind oma autosse v6tta ja kus k6ik lehvitavad ja naeratavad sulle isegi siis, kui nad sind peale v6tta ei saa, siis tundub see prantslaste pea k6rvale keeramine ja ignoreerimine p2ris imelik. Piiri 22rest Lyoni liikusime suht terve p2eva. Passisime nendes kiirteetanklarestoran-perekondlik-vabaajaveetmiskohtades, mida siin nimetatakse Aire`deks. L6ppkokkuv6ttes sattusime kuidagi l6bi halva juhuse kuhugi Saint Exupery lennujaama, kus olid ainult autoparklad, autoparklad, autoparklad... ja v2ljas hakkas juba pimenema. L6puks otsustasime mingi naise k2est teed kysida ja kui ta nagu kuulis meie plaanidest ja k6igest siis ta lihtsalt kategooriliselt ytles, et kiirelt autosse ja ma viin teid 2ra. H2sti lahe piff oli, stjuardess ja kunagi yhe eesti piffiga koos elanud. Lyonis l2ks k6ik muidugi nagu ikka: segadus, segadus, segadus. H2ngisime j6e 22res mingitel treppidel, kus nagu vist terve linna noored tulevad laup2eva 6htul kokku ja lihtsalt passivad.