on the road again...
aga kahjuks kõik rekkad küll pole.
mingi teema neil, et pühapäeviti ei või sõita, teed liiga ülekoormatud vms. ainult fresh-kraami vedajad võivad. jaaaa-täna on pühapäev!

muidu saime mingi paarkend kilti sõita ühe rekkaga, mille juht oli meid seal lollis tanklas, kus terve eilse päeva passisime. ja nüüd tahaks ühe laksuga varssavisse jõuda.


ELINA:
heihoo, anni viimane soov paraku ei täitunud. eelmisest kohast saime järgmise rekka peale, kes pani meid suht suure linna wrozlawi alguses maha. seal võttis meid suure taidlemise peale üks mees oma autosse, kes tegelt pidi wrozlawisse tööle minema, aga otsustas meid läbi linna viia. tutvustas veel olümpiastaadionit, kontserthalli jms.
tahtis vanalinna ka näidata, aga me ütlesime, et meil suht kiire.

järgmisena võtsid meid peale üks naine ja ta tütar, kes üllatus-üllatus, kuulasid lisaks poola kräpile ka bob&ziggy marleyt. hästi lõbusad olid, koguaeg togisid üksteist. eriti armas oli see, et nad sõitsid ka meie pärast 30-40 km rohkem, et meid varssavi maanteele ära viia. siis saime ühe naise ja mehe peale, kes sõidutasid ka meid läbi varssavi ja sellee kõigele lisandus nende poolt veel ühed bigmäki eined.

nüüd oleme suht lambikatega leedu piiri poole teel. aga kokkuvõtteks: kõigist neist inimestest kirjutasin selleks, et öelda, et pole siin poolas midagi hullu, inimesed on heatahtlikud ja ruttu korjatakse peale ka. igatahes kiiremini kui tsehhis ja prantsusmaal.

ja nüüd võlun end suwalkisse, et sealt juba edasi leetu saada.


ANNI:
piiri poole liikusime poolas suht vaevaliselt, linnast linna. aga juhid olid taaskord väga toredad ja viisid meid linnast välja veits, et oleks parem hääletada. igatahes umbes 130km enne piiri jäime kinni. keegi ei tahtnud peale võtta. paar eesti autot sõitis ka mööda, aga mu EST-särgiga keksimine ei andnud mingeid tulemusi. leedu poolt oli koguaeg pikk autoderivi ja kõik passisid nagu mingeid...

aga lõpp hea, kõik hea. passisime tund aega, lõpuks viis mingi suurem autoke meid suwalkisse ja ülla-ülla, sebis sealt edasi, riia poole teel olnud rekkale.

no teise rekkaga jõudsime piirini, aga siis selgus, et juhil olid mõned olulised dokumendid kodus. enne otsis pool rekkat läbi ja vandus koguaeg KURRVVAAA ja KURRRVVAAA.

piirist veel üks asi. meie teada (rekkajuhid nii väitnud) ei või piiri ületades olla autos rohkem inimesi kui on kohti ehk siis me mõlemad ei tohiks rekkas olla. aga selle poolakaga piiri ületades püüdsime ka jaurata, et mis värk on, kas nii tohib, kas peame ise jala üle minema vms. Kuid nagu enamus poolakaid ei rääkinud ta vene keelt (kuigi ütles et räägib, aga seda ütlevad ka paljud, kuigi ei räägi) ja jauras oma poola keeles. niisis sõitsime rõõmsalt üle piiri. ja kujutage ette EI JUHTUNUDKI MIDAGI,peale selle et korraks veidi selline põgeniku tunne.

Pärast Poola-Leedu piiriületust keerasime magama. Ma sain veel lugematul hulgal jalakrampe kuid uni oli tugevam ja nii me magasie nagu loomad. Palju aega oli ju möödas sellest, kui saime pikemalt ja korralikult magada.

Enivei. Kui üles ärkasime (õigemini juht äratas." HALLOO, HALLOOO!") nägime ainult silti "RIGA 23". Haahaahaa.. Selline piiriületus meie armsa Baltikum piires siis! Ärgake Baltimaad...

Noooo..ärkasime siis ja Poola kutt ütles, et KEHJYWDGIWOEOPW()/&%¤%&/(I)O= (tõlkes: eesolev rekka läheb läheb Tallinnasse). HOPLAAA! Ta oli meile edasiminekuks uue rekka sebinud, nii armas.

Nüüd siis istume juba kolmandas Poola rekkas ja sõidame KODU poole. Juht räägib isegi vene keelt, poleks uskunudki kellegi vene keele oskus mulle kunagi nii meeldima hakkab. (edit: praegu kirjutamise ajal tegime sellest lausest remiksi teemal t juht rääkis isegi veelindude keelt ja oli tegelt aul. ja et ta korraga hakkas tiibadega sahistama ja meid oma nokaga nokkima. ja et aul rääkis hoopiski vene keelt. a see selleks)

Aga kokkuvõtteks Poolast - inimesed väga sõbralikud, heatahtlikud, abivalmid. Enamus kohtades saime kiiresti peale. Paljud juhid sõitsid meie pärast rohkem, aimates et me linnas hätta jääme ja viisid meid läbi linnade. Mäki-naine oli nii heasüdamlik et lausa pisar tuli silma ning poola rekkajuhid ja nende viitsimine lällaritega meile edasiminekuks uusi rekkaid sebida... Kuradi pikk lause tuli, aga kuradi tore ju! Meie kogemused Poolas hääletamisega ning selle suure maa inimestega on igati positiivsed.

Inglase kombel räägiks ilmast. Tagasiteel hakkasid sajud juba Prantsusmaal. Uskumatu, kui kiiresti kõik võib muutuda. Peatusime tanklas, kus rohi oli kõrbenud nagu savannis, ning autos oli ka jahedam, sest isegi varjus oli palav ja polnud õhku hingamiseks. KÜmned ja sajad kilomeetrid edasi hakkasid vihmaluulud, mis tegelikult polnudki luulud. Ja nii siis on sadanud igasriigis alates Prantsusmaast.

Kui sõitsime Varssavi poole oli taevas väga tume. Tumehall. Ja siis hakkas sadama väga räigelt. Nähtavus oli umbes 60 meetrit ja vihm väga tugev. Pärast kui natuke selgemaks läks, võis näha et ka tuul oli hästi rappinud. Tee oli oksi ja muud jura täis.

Vot just sõitsime siin Lätis ka ühest teele kukkunud puust mööda.

AGA NÜÜD PIIRIPUNKT! EESTI - KODUMAA :B