ssssaaa kurat kui vägev!

kolmapäev, 13. juuni 2007

Annu võttis klaasi ja karjus sinna sisse "IS THIIS THIIING OOON?"

ja nüüd ma lähme oma kodu pildistama. (tervitusi krissule!)

teisipäev, 12. juuni 2007

JA MIS TE ÜLDSE KÄITE SIIN ME ELU ÜLE NAERMAS, AH?!
mis te teate vä, kuidas pargaseid tehakse? noh, ma tean, aga see on teine jutt üldse.
a praegu üldse ei tunne kohvilõhna. ja teate, konsum on nüüd uues kuues ja palju suurem. muidugi on ka kontingent differentseerunud. klientide konvergents. that's all i say. okei, üks sõna veel- lumpeniseerumine.

aga annepiffid hakkavad varsti konnakoibi sööma ning oma koibi tanklavetsus niitma.


Juula Bachmann-Pruunmann-Swartchz

Raagus tossud puul

Ühikapiffid on ühikas. Ülla-ülla. Anni on ülisillas, kuna telekast tuleb film, kus inimesed võtavad ennast paljaks ja ta tunneb ennast Heikko Grossina. Ta ütles isegi et vahepeal ta juba otsustas, et ta vaatab ainult neid filme, kus inimesed võtavad ennast paljaks.

tuleme suitsult.
"kurat, see koht on juba läbi vist, kus nad ennast paljaks võtavad.."
üks minut möödas..
"Noh, võtke ennast juba paljaks!"
veel üks minut..
"Nüüd see naine võtab ennast küll paljaks. Mul on juba teatud ootused selle filmi suhtes."

Igatahes. Pühapäeva õhtul laekusin Paidesse. Anni juurde. Pidime nagu õppima hakkama. Jõudsime selleni kuskil kolme ajal öösel. Ja viiest hakkasime Tartusse hääletama. Esmaspäeval oli siis see kuradi suhtlemispsühhi eksam, mis oli nii mööda ja kole ja halb, et ma arvan, et ... tegelt meil oli lihtsalt õppimata. ausõna, ei ahvatle mingi 3-osaline mina-teade.

Pärast eksamit oli siuke lugu, et Anni magas 16 tundi. kuigi ta väidab, et tegelt ta magas kõigepealt 6 tundi ühte ööd (mis tal vahepeal vahele jäi) ja pärast 10 tundi teist ööd, aga minu arust ta magas lihtsalt 16 tundi. Mina magasin mingi 7 või 8 tundi. Aga sittagi ei õppinud ikkagi. Täna oli jälle eksam.

ja nüüd ma lähen teen annile kohvilõhna ja lasen tal rääkida kõigest sellest, kui väga ta armastab kui ma ropendan ja kuidas meie tänane päev on möödunud ja mis edasi saab. ja muidugi ka meie edasiviivast jõust.

tsutsufrei, mu kalllllid lugejad!

laupäev, 2. juuni 2007

eila

a.prazdnik& jansale hoiab ka homseks supernoovaks pöialt says:
see oli peaaegu nagu see elektrik, kes meil täna käis. helistan: tehkje vaheuks ljahti. eljektrik ma.
a.prazdnik& jansale hoiab ka homseks supernoovaks pöialt says:
ja pärast kui tüüp ära läks, ütles: have a nice day

Nobel 2007

ükskord käisin annepiffid papusid ostmas. ja oh sa jeerum, kus oli alles valik! aga annepiffid said aru, mida need juamlad seal Olümposel teevad: nad üritavad läbi kingamoe inimesteni jõuda. See väljendub nimelt selles, et kõik kingad olid sellised arhailised, Kreeka-Rooma sugemetega gladiaatorkingad.

oh kus oli alles suur rõõm kui selle avastuse olime teinud

minge poodi
vaadake

pühapäev, 13. mai 2007

annepiffid elavad praegu lahus ja see on nii kurb, sest ei saagi hommikuti kellelegi voodisse hüpata ja üldse noh

ma ei saa aru miks ma ei viitsi jälle lõpuni kirjutada

(aga juulikuus kuulete annepiffidest iga päev, mitu korda!)

reede, 4. mai 2007

ai äm riiboorn

annepiffid muutusid tegelt juba päris ammu ühikapiffideks. Aga pole nagu olnud eriti viitsimist kirjutada :P

Ühikaelu on natuke äge ja natuke rott. No tegelt ühikas on rott aga elu on äge. Eriti äge on see et kõik ülejäänud inimesed meie koridoris on rotid ja meie oleme ainukesed kes öösiti lärmavad. Külalisi on meil ka juba käinud. Väga palju. Just arutasime eile, et hohoho, selliseid päevi, kus pidu ei oleks, nagu põmst polegi. Tudengipäevad olid ja Haapsalu inimesed käisid ja üldse.....äöläöä, mul tuli uni ja ma ei viitsi kirjutada.

Aga üldiselt, ma olen bäkk!

reede, 23. märts 2007

ÖÄÄÄÄÄK

Sulega muna sees oli tibu, ÖÖÖÖK!!!!
ÖÄÄÄÄÄKKKKK!
IUUUUUU!!

kolmapäev, 14. märts 2007

hullumaja puhvet

Riiiiia tüd-ru-kuuud, minge niiiiviiisiiii, oooo...

no üksteineeile mis oli arvatavasti laupäev oli selline lugulaul et annepiffid muutusid klubipiffideks ja tegid joogid alla ja läksid bashmendile. Võib öelda, et õnne see neile küll ei toond. Noh, naljakaid inimesi oli palju (ja siiamaani saab naerda, kui mõelda), aga sellegipoolest ei saa ma aru, et mida kuradit me seal peaaegu 5 tundi tegime. Ma tean seda, et me ajasime paska näiteks turvameestele, klubi töötajatele, Kerttule ja Elinile, JOCile ("tsau PÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄR!") ja veel miljonile inimesele. Siis ma tean veel seda, et me tahtsime zavi minna aga vahepeal oli üks aed ees ja ma jäin sinna käppapidi kinni ja siis ma ei saand oma kätt ära, sest see aed oli liiga kõrgel ja ma olin liiga lühike ja selleks et seda kuradi ora oma peopesast ära võtta oleks ma pidanud kätt veel ülespoole tõstma. No ja siis ma tean veel seda et ma olin üleni verine ja et vahepeal juhtus veel halbu asju ja siis me tulime taksoga koju ja siis siin oli veel kõigehalvem sest ma praadisin oma ülitarga mõistusega kalapulki ja sain põletushaavad sellest õlist. No ja siis ma tean veel seda et pühapäeval oli kõige halvem pohmakas.

Üldiselt on muidu vist kõik olnud nagu ikka, .. paranormaalne. Lainejänesepea kapp aka Jeesusekapp sai täna veel täiendusi juurde ja ma tõestasin Annile, et mul on ta üle võimu.

Ühesõnaga, mitte midagi ei ole toimunud peale selle, et ma lõpuks ometi sain endale STIGMA!

(ahjaa ja seda ka et homme on see soolaleivapidu, kuhu tulevad inimesed)
(ja seda ka et anni magab ja kell on pool 4 ja kell 10 on politoloogia seminar, kuhu ma mitte ei jaksa minna)
(ja siis seda ka et täna oli bussis Juustumehe oletatav vend)

neljapäev, 8. märts 2007

meie päris oma koer

Tere hommikust, me kallid!

Täna hommikul kui ma (Elina) ärkasin, oli meil jälle chihuahua esikus. Seesama kujuteldav, kes üleeilegi oli. Ainult ühest asjast ma ei saa aru. Miks tal see loll roosa lips peas on.

Eile käisid annepiffid tööl (no üleeile käisid ka tegelt). Aga eile oli märkimisväärne, kuna meil on kõik inimesed töö juures hulluks läinud. Esiteks hakati nüüd, kui me oleme juba kuu aega seal niisama passind, korda majja lööma. Pausiajad on nüüdsest fikseeritud ja kõnede väljavõtteid võetakse ja üldse Timps on päris närviline ka. Aga samas ma mõistan ka teda, sest kui ma oleks Timps ja ütles iga asja peale „SAAD SA ARU?!“, siis mind ennast ajaks ka see närvi. Või vähemalt närviliseks.

Ahjaa, eile oli meil SUUR koristuspäev. Pesime põrandaid ja käisime isegi vaipa kloppimas ühe harjaga. Hari läks puruks, aga vaip sai puhtamaks. See hari oli niikuinii nii kole.

Öösel saime Anni poisssõbralt nii armsa kõne. Ta kõige pealt helistas mulle (kell oli mingi pool 4) ja soovis head naistepäeva ja rääkis mingi näidendi, kus tegelased olid Nimeta Baar, Anti, Janno, See kes Antit lõi ja See kes Jannot lõi. Ma ausõna ei saand midagi aru. Siis ta ütles et anna korra mu tüdrukule ka telefoni ja ma tormasin Annile voodisse ja ta ei saand jälle mitte midagi aru. Rohkem me naistepäeva üllatusi pole saand. VIHJE.

Ja see asi ka veel, et..et...eeee.eet, avastasime üksteineeile, et köögis on wifi „anne-tänava poisid“. Jääme huviga ootama.

JA EILE SAIME SULEGA MUNAAA!

Nii, ma siis nüüd Anni. Praegu me kütame putru, mis ei ole üldse hea. Need riisihelbed maitsevad nagu hakitud paberimass.

Ükspäev me siin tegime salajasi ettevalmistusi üheks salaasjaks. Jah, meil tuleb salapidu, kuhu on kutsutud ainult erilised väljavalitud. Guestlist on hoolega valitud. Ja kutsed, mida oleme juba laiali saatnud on armastusega meisterdatud.


Ja üks oluline asi veel- KURAT ME SELLEST BUSS NR. 8-ST KOGUAEG MAHA JÄÄME?!

NBB! Homme siis kõik suurele paraadile! (meie salaomale)

teisipäev, 6. märts 2007

Performance teemal naaber

Elina käskis mul naabrimutist ka kirjutada. Ja muideks eelmisele postitusele juurde veel nii palju, et kramp läheb ära küll nii! Kes on ise proovinud, teavad.

Kuna Janoss keeras sooja vee meil kinni ja tahtsime üldse kontrollida kas see veeavarii jutt oli tõsi või bullshit, et meid kontrollida, siis oli vaja naabri juurest läbi hüpata. Noh, esmaspäeva hommikul ilma ette teatamata sisse sadada on küll fishy.

Aga. Läksin siis korrus allpoole ja koputasin. Ukse avas "vanem daam", kellele tutvustasin end ülemise naabrina. Aga minu imestuseks pakkus mutike mulle suhelda vene või INGLISE keeles. Mwahahaaa! Siis me suhtlesimegi. Eesti, vene ja inglise keeles, segiläbi. Aga tegija naaber!

esmaspäev, 5. märts 2007

pervertnaabrid

Kui mul jalg krampi jäi, siis Anni karjus mulle „hüppa selle jala peal, hüppa selle jala peal!“ Pärast, kui mul kramp üle oli läinud, siis ta veel ütles, et tal läheb alati nii kramp ära. Mina arvan, et ta tahtis lihtsalt näha, kuidas ma pikali kukun. Ma arvan, et Jeesukapist tulevad hääled on talle mingi mõtte pähe pannud, seoses mulle halba tegemisega. (ma kavatsen seda uurida)

Sõime köögis eksole. Järsku Anni hakkab hirnuma eksole. Vaatan kõrvalmaja ühte viienda korruse aknasse eksole. Kaks meest seisavad eksole. Lehvitan eksole. Kandev paus 5 sekundit eksole. Lehvitavad vastu. NO MIDA, EKSOLE?

me ei võta end paljaks! me ei võta end paljaks!

Elina: no ma ei oska nagu kuskilt alustada. Nii palju on toimunud. Niiniiinii palju. Täna langes Janoss meile sisse. Kell 9 hommikul. Oma võtmega. MA OLIN PALJAS. MUL OLI SUITSUPAKK ESIKUS. Janoss muidugi küsis, et kes siin suitsetab. Ja mina muidugi rääkisin nii nagu asjad on. Et mu poisssõber suitsetab ja see on tema suitsupakk. JAAAAAA
Janoss tahtis meiega ühte mängu mängida. Selle mängu nimi on „mängime-et-alumises-korteris-on-veeavarii-ja-ma-saan-teie-korteris-tuhnida“. Me ei saandki öelda kas me olime nõus, sest nagu öeldud, ta langes siia sisse.

Anni: Jah, tõepoolest, vägagi kiirelt viis see mees mu une. Suht kahtlane, suht kahtlane oled, Janossike. Ja seda veeavariid ka veel vaatame! Mõnus mees oled ikka, sooja vee lükkasid ka meil kinni. Nüüd elavad siin korteris räpakad rasvapead. Power to grease!

Aga natuke hääd ka ikka. Meil on jõudnud käia ka külaline. Semiootik-Mihkel. Tähistasime väikeste jookidega Fabariigi aastapäeva ja nii. Praekartuleid ja piffe sai kah. Vat siis, mis pidulik söömaaeg. Ja ükskord käis Mihkel veel ja jättis meile oma suurima aarde- ilusa kollase kummipardi. Jah, kadestage. Üks oluline asi veel- pihtimustekapis ootab kõiki Lainejänesepea. Nii ongi.

Ja veel hüvat. MEIL ON MAAILMALAHEDAM KÖÖK. Saime punase külmkapi, mis räigelt hallitas, aga mille suutsin Mihkli abiga puhtaks küürida. Meil on kõrvitsaid-kurke, moose. Ja meil on TÄPILINE serviis, just nii. Ja üldse maruägevahva, igaüks peab ise tulema vaatama. Ahjaa, telekas on ka, nüüd näeb meeleheitel koduperenaisi.
Võta heast viimne võimalik häääää!


Mu sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing
Mu *mingid asjad* ja mu perekonnaring
Kui tahad tule alati, ma ootan uksed avali
Või lenda,lenda nagu lind, läbi telekanaliiii...
(Elina lisab: ega meie neid sõnu ei pea teadma ju ja meelega ei hakka praegu netist otsima ka!)

Sissejuhatus Annepiffide Elufilosoofiasse- 16 AP
60 aastat on veel!
Show must go on

(Elina: Ja kui teil tekib küsimus et miks ma paljas olin, siis see oli sellepärast et öösel tuli Jeesusekapist üke hääl, mis järjekordselt ütles: „VÕTKE EEEND PALJAAAKS!“)

reede, 23. veebruar 2007

Juustumehe igatsus.

Sellistel päevadel nagu täna me lihtsalt mõtleme et kelle jaoks me siia maailma üldse sündinud oleme. ja milleks me üldse peaks homme ärkama. ja kuidas me oma elu edasi elada. ja kogu masenduse põhjuseks on se et me käisime täna SPARis ja koguni kaks korda juusturiiuli juures. Aga keda seal ei olnd, oli muidugi Juustumees. Ja mida me nüüd peale hakkame?

Aga muidu, täna varastasime ühest salakohvikust kaks taldrikut ka.

Õed Kamtšatkad

Mina olen lammas ja Elina on pea, mis mind juhib. Viimasel ajal olid probleemid siia sisse logimisega. Ma arvan, et tegemist on Juustumehe kurja vandenõuga. Me just tahtsime siia temast ühe postituse küpsetada, ei saanud sisse. Aga järgnevalt siis minijutustus "Juusutmees".

Elas ja oli kord Juustumees. Tal polnud üldse sõpru, naistele ta ka ei meeldinud. Sellepärast käiski ta Anne tänava poekeses "Spar" noori tudengineiusid nillimas. Ühel päeval, kui ta jälle Sparis oli, ostsid seal parasjagu süüa Anni ja Elina. Juustumees läks Annist väga kaugelt mööda, aga riivas teda eriti jultunult oma käppadega. Imelik nehh. Aga kui tüdrukud juustuleti juures olid, siis tuli ka Juustumees sinna. Näppis juustupakikesi ja siis sirutas käe Elina nina all asuvate juustupakkide juurde, kohmitses seal ja ajas paki maha. "Oih, ma alati ajan siin maha niiviisi..." ütles Juustumees oma kontaktiloomispüüdega kohmetult, aga samas võluvalt (enda arvates) naeratades. Tüdrukud liikusid järgmiste riiulite juurde söögiodüsseiale. Juustumees seikles nukralt poes, nillis, lõpuks suundus kassase, maksis oma kaupade eest ja lahkus.

Aga järgmisel päeval läks Juustumees Linnaraamatukokku. Seal nägi ta jälle samu tüdrukuid, kes parasjagu valmistusid lahkuma. Juustukas hiilis neile lähemale ja üritas kommunikeeruda, aga siis tulid ta tuttavad ning ta katapulteerus.

The End (for this time)

neljapäev, 22. veebruar 2007

Juustumehe isa

bad news, good news, bad news, good news, bad news, good news..

tähendab, hommikul käis meile Juustumehe võimalik isa siin ja tegi meile interneti. ta natuke haises ka, aga lõpptulemus on ju tegelt olulisem.

no ja siis tuli bad news, etetet, ma ei viitsi neid probleeme siin eriti lahata, aga ütleme nii et ühed inimesed tahavad mu käest palju raha saada.

aga üldiselt, targem oleks vist nüüd pihtimiskappi minna ja seal natuke pattu kahetseda. (ja anni tehtud saiad sinna kaasa võtta, jee!)

teisipäev, 20. veebruar 2007

ärkasin üles praegu, et öelda et täiega vabalt võib ka kirjutada Laine Jänesepea!

Jumala hääl

Tere, mina olen Elina. See siin on kahe värdja, täpsemalt kahe Anne tänava värdja, blogi. Siia me kavatseme kirjutada kõik oma suuremad sigadused ja saladused, mis ühes saladuslikus Anne tänava korteris aset leidma hakkavad, välja arvatud KÕIGE SUUREMAD saladused, mida me kavatseme avaldada ainult oma tõsielusarja "Anne XX-XX" pihtimiskapis.

MIna kolisin siia 16. veebruar. See oli saatuslik kuupäev. Järgmisel päeval murdsin pooleks korteri võtme. Lasin teha uue võtma. See ei keeranud. Evakueerusin Rüütli tänavale. Päeval pärast seda päeva parandasin wc-potti.

Ja täna... täna oli lihtsalt sitt päev, mis lõpuks kulmineerus meie köögis hea seltskonna ja ülitähtsa tegevusega. Ja nüüd ma õmblen ühe loori. Ühele väikesele õnnelikule hiirele.

Muide, Anni ütles just;"Ma tegin eriti tugevad konstruktsioonid, mis peaksid vastu pidama kõigele, mis ühe hiire elus ette võib tulla!"

Tere, see nüüd siin siis Anni. Põhimõtteliselt mina pole üldse värdjas, mina olen ahv ja parematel päevadel ka näss. Kapist eriti ei räägi, sinna saab igaüks sisse minna ja välja tulla. Riidekappi saab ka minna ja siis taaskord kapist väljuda. Aga see pihtimustekapp... No see on natukene kahtlane ka. Vahepeal on siin korteris hääled, mis võibolla tulevad sealt kapist. Aga meie arvame, et meiega räägib Jumal ise. Now to the point. Hääl ütleb, et võtke alasti, ma tahan teid näha kogu teie alastuses. Minu meelest meenutab see natuke Janossi häält.

Mina kolisin oma santlaagriga Annesse pühapäeval, st eile. Aga see pole üldse oluline. Mis on? Noh... Täna oli väga asjalik päev. Saime loengus lainejänesepealt moosi (jesss!), tikke ja hügieenilise huulepulga ka. No mida on ühele tudengile veel vaja, ütelge mulle! Seega sõime täna õhtul hästi palju moosisaiu.

Pärast kooli käisime linnas ja ostsime Kõige Poest punase-valgetäpilised taldrikud, nii armsad. Mina tegin kodus pesupäeva ja riputasin riided puudel laelambi külge kuivama. Nüüd siin jah õmbleme. Köögilaual imekenad hiirtestringid, mustad ja pitsilised. Tegelikult meenutavad need natukene neid sumokate pükse (eee... kui neid püksteks võib nimetada), niiet hiired näevad välja nagu Barutod. Elina näiteks valmistab praegu üldse loori. Ühesõnaga, kuigi seda väljendit kasutades ei piirdu ma kunagi vaid ühe sõnaga, idüll missugune! (Lugejad peavad ka siinkohal ohkama)
Side lõpp