Jumala hääl

Tere, mina olen Elina. See siin on kahe värdja, täpsemalt kahe Anne tänava värdja, blogi. Siia me kavatseme kirjutada kõik oma suuremad sigadused ja saladused, mis ühes saladuslikus Anne tänava korteris aset leidma hakkavad, välja arvatud KÕIGE SUUREMAD saladused, mida me kavatseme avaldada ainult oma tõsielusarja "Anne XX-XX" pihtimiskapis.

MIna kolisin siia 16. veebruar. See oli saatuslik kuupäev. Järgmisel päeval murdsin pooleks korteri võtme. Lasin teha uue võtma. See ei keeranud. Evakueerusin Rüütli tänavale. Päeval pärast seda päeva parandasin wc-potti.

Ja täna... täna oli lihtsalt sitt päev, mis lõpuks kulmineerus meie köögis hea seltskonna ja ülitähtsa tegevusega. Ja nüüd ma õmblen ühe loori. Ühele väikesele õnnelikule hiirele.

Muide, Anni ütles just;"Ma tegin eriti tugevad konstruktsioonid, mis peaksid vastu pidama kõigele, mis ühe hiire elus ette võib tulla!"

Tere, see nüüd siin siis Anni. Põhimõtteliselt mina pole üldse värdjas, mina olen ahv ja parematel päevadel ka näss. Kapist eriti ei räägi, sinna saab igaüks sisse minna ja välja tulla. Riidekappi saab ka minna ja siis taaskord kapist väljuda. Aga see pihtimustekapp... No see on natukene kahtlane ka. Vahepeal on siin korteris hääled, mis võibolla tulevad sealt kapist. Aga meie arvame, et meiega räägib Jumal ise. Now to the point. Hääl ütleb, et võtke alasti, ma tahan teid näha kogu teie alastuses. Minu meelest meenutab see natuke Janossi häält.

Mina kolisin oma santlaagriga Annesse pühapäeval, st eile. Aga see pole üldse oluline. Mis on? Noh... Täna oli väga asjalik päev. Saime loengus lainejänesepealt moosi (jesss!), tikke ja hügieenilise huulepulga ka. No mida on ühele tudengile veel vaja, ütelge mulle! Seega sõime täna õhtul hästi palju moosisaiu.

Pärast kooli käisime linnas ja ostsime Kõige Poest punase-valgetäpilised taldrikud, nii armsad. Mina tegin kodus pesupäeva ja riputasin riided puudel laelambi külge kuivama. Nüüd siin jah õmbleme. Köögilaual imekenad hiirtestringid, mustad ja pitsilised. Tegelikult meenutavad need natukene neid sumokate pükse (eee... kui neid püksteks võib nimetada), niiet hiired näevad välja nagu Barutod. Elina näiteks valmistab praegu üldse loori. Ühesõnaga, kuigi seda väljendit kasutades ei piirdu ma kunagi vaid ühe sõnaga, idüll missugune! (Lugejad peavad ka siinkohal ohkama)
Side lõpp