Raagus tossud puul

Ühikapiffid on ühikas. Ülla-ülla. Anni on ülisillas, kuna telekast tuleb film, kus inimesed võtavad ennast paljaks ja ta tunneb ennast Heikko Grossina. Ta ütles isegi et vahepeal ta juba otsustas, et ta vaatab ainult neid filme, kus inimesed võtavad ennast paljaks.

tuleme suitsult.
"kurat, see koht on juba läbi vist, kus nad ennast paljaks võtavad.."
üks minut möödas..
"Noh, võtke ennast juba paljaks!"
veel üks minut..
"Nüüd see naine võtab ennast küll paljaks. Mul on juba teatud ootused selle filmi suhtes."

Igatahes. Pühapäeva õhtul laekusin Paidesse. Anni juurde. Pidime nagu õppima hakkama. Jõudsime selleni kuskil kolme ajal öösel. Ja viiest hakkasime Tartusse hääletama. Esmaspäeval oli siis see kuradi suhtlemispsühhi eksam, mis oli nii mööda ja kole ja halb, et ma arvan, et ... tegelt meil oli lihtsalt õppimata. ausõna, ei ahvatle mingi 3-osaline mina-teade.

Pärast eksamit oli siuke lugu, et Anni magas 16 tundi. kuigi ta väidab, et tegelt ta magas kõigepealt 6 tundi ühte ööd (mis tal vahepeal vahele jäi) ja pärast 10 tundi teist ööd, aga minu arust ta magas lihtsalt 16 tundi. Mina magasin mingi 7 või 8 tundi. Aga sittagi ei õppinud ikkagi. Täna oli jälle eksam.

ja nüüd ma lähen teen annile kohvilõhna ja lasen tal rääkida kõigest sellest, kui väga ta armastab kui ma ropendan ja kuidas meie tänane päev on möödunud ja mis edasi saab. ja muidugi ka meie edasiviivast jõust.

tsutsufrei, mu kalllllid lugejad!