No tere.

Oleme nüüdseks juba mõnda aega Eestis olnud, aga näe blogi pole lõpuni kirjutanudki veel. Mina pole seda osalt teinud kindlasti sellepärast, et siis kui ära kirjutan, siis ongi nagu kõik läbi.. aga natuke on ikka veel see minemise, tulemise, nautimise tunne.

Nüüd püüan siis vähehaaval lõpuni ära kirjutada. Osade asjade kohta kirjutasime ainult märksõnad, neist siis tuletan midagi välja ja vahel kirjutasime päris postituste moodi asjad ka märkmikusse. Loodan et ei lähe väga segaseks ja saate aru. Panen postitustele need kuupäevad, mis märkmikus on, mitte need millal ma nad siia üles panen. Nii et kerige siis aeg-ajalt allapoole ja vaadake, kas on midagi uut.

on the road again...
aga kahjuks kõik rekkad küll pole.
mingi teema neil, et pühapäeviti ei või sõita, teed liiga ülekoormatud vms. ainult fresh-kraami vedajad võivad. jaaaa-täna on pühapäev!

muidu saime mingi paarkend kilti sõita ühe rekkaga, mille juht oli meid seal lollis tanklas, kus terve eilse päeva passisime. ja nüüd tahaks ühe laksuga varssavisse jõuda.


ELINA:
heihoo, anni viimane soov paraku ei täitunud. eelmisest kohast saime järgmise rekka peale, kes pani meid suht suure linna wrozlawi alguses maha. seal võttis meid suure taidlemise peale üks mees oma autosse, kes tegelt pidi wrozlawisse tööle minema, aga otsustas meid läbi linna viia. tutvustas veel olümpiastaadionit, kontserthalli jms.
tahtis vanalinna ka näidata, aga me ütlesime, et meil suht kiire.

järgmisena võtsid meid peale üks naine ja ta tütar, kes üllatus-üllatus, kuulasid lisaks poola kräpile ka bob&ziggy marleyt. hästi lõbusad olid, koguaeg togisid üksteist. eriti armas oli see, et nad sõitsid ka meie pärast 30-40 km rohkem, et meid varssavi maanteele ära viia. siis saime ühe naise ja mehe peale, kes sõidutasid ka meid läbi varssavi ja sellee kõigele lisandus nende poolt veel ühed bigmäki eined.

nüüd oleme suht lambikatega leedu piiri poole teel. aga kokkuvõtteks: kõigist neist inimestest kirjutasin selleks, et öelda, et pole siin poolas midagi hullu, inimesed on heatahtlikud ja ruttu korjatakse peale ka. igatahes kiiremini kui tsehhis ja prantsusmaal.

ja nüüd võlun end suwalkisse, et sealt juba edasi leetu saada.


ANNI:
piiri poole liikusime poolas suht vaevaliselt, linnast linna. aga juhid olid taaskord väga toredad ja viisid meid linnast välja veits, et oleks parem hääletada. igatahes umbes 130km enne piiri jäime kinni. keegi ei tahtnud peale võtta. paar eesti autot sõitis ka mööda, aga mu EST-särgiga keksimine ei andnud mingeid tulemusi. leedu poolt oli koguaeg pikk autoderivi ja kõik passisid nagu mingeid...

aga lõpp hea, kõik hea. passisime tund aega, lõpuks viis mingi suurem autoke meid suwalkisse ja ülla-ülla, sebis sealt edasi, riia poole teel olnud rekkale.

no teise rekkaga jõudsime piirini, aga siis selgus, et juhil olid mõned olulised dokumendid kodus. enne otsis pool rekkat läbi ja vandus koguaeg KURRVVAAA ja KURRRVVAAA.

piirist veel üks asi. meie teada (rekkajuhid nii väitnud) ei või piiri ületades olla autos rohkem inimesi kui on kohti ehk siis me mõlemad ei tohiks rekkas olla. aga selle poolakaga piiri ületades püüdsime ka jaurata, et mis värk on, kas nii tohib, kas peame ise jala üle minema vms. Kuid nagu enamus poolakaid ei rääkinud ta vene keelt (kuigi ütles et räägib, aga seda ütlevad ka paljud, kuigi ei räägi) ja jauras oma poola keeles. niisis sõitsime rõõmsalt üle piiri. ja kujutage ette EI JUHTUNUDKI MIDAGI,peale selle et korraks veidi selline põgeniku tunne.

Pärast Poola-Leedu piiriületust keerasime magama. Ma sain veel lugematul hulgal jalakrampe kuid uni oli tugevam ja nii me magasie nagu loomad. Palju aega oli ju möödas sellest, kui saime pikemalt ja korralikult magada.

Enivei. Kui üles ärkasime (õigemini juht äratas." HALLOO, HALLOOO!") nägime ainult silti "RIGA 23". Haahaahaa.. Selline piiriületus meie armsa Baltikum piires siis! Ärgake Baltimaad...

Noooo..ärkasime siis ja Poola kutt ütles, et KEHJYWDGIWOEOPW()/&%¤%&/(I)O= (tõlkes: eesolev rekka läheb läheb Tallinnasse). HOPLAAA! Ta oli meile edasiminekuks uue rekka sebinud, nii armas.

Nüüd siis istume juba kolmandas Poola rekkas ja sõidame KODU poole. Juht räägib isegi vene keelt, poleks uskunudki kellegi vene keele oskus mulle kunagi nii meeldima hakkab. (edit: praegu kirjutamise ajal tegime sellest lausest remiksi teemal t juht rääkis isegi veelindude keelt ja oli tegelt aul. ja et ta korraga hakkas tiibadega sahistama ja meid oma nokaga nokkima. ja et aul rääkis hoopiski vene keelt. a see selleks)

Aga kokkuvõtteks Poolast - inimesed väga sõbralikud, heatahtlikud, abivalmid. Enamus kohtades saime kiiresti peale. Paljud juhid sõitsid meie pärast rohkem, aimates et me linnas hätta jääme ja viisid meid läbi linnade. Mäki-naine oli nii heasüdamlik et lausa pisar tuli silma ning poola rekkajuhid ja nende viitsimine lällaritega meile edasiminekuks uusi rekkaid sebida... Kuradi pikk lause tuli, aga kuradi tore ju! Meie kogemused Poolas hääletamisega ning selle suure maa inimestega on igati positiivsed.

Inglase kombel räägiks ilmast. Tagasiteel hakkasid sajud juba Prantsusmaal. Uskumatu, kui kiiresti kõik võib muutuda. Peatusime tanklas, kus rohi oli kõrbenud nagu savannis, ning autos oli ka jahedam, sest isegi varjus oli palav ja polnud õhku hingamiseks. KÜmned ja sajad kilomeetrid edasi hakkasid vihmaluulud, mis tegelikult polnudki luulud. Ja nii siis on sadanud igasriigis alates Prantsusmaast.

Kui sõitsime Varssavi poole oli taevas väga tume. Tumehall. Ja siis hakkas sadama väga räigelt. Nähtavus oli umbes 60 meetrit ja vihm väga tugev. Pärast kui natuke selgemaks läks, võis näha et ka tuul oli hästi rappinud. Tee oli oksi ja muud jura täis.

Vot just sõitsime siin Lätis ka ühest teele kukkunud puust mööda.

AGA NÜÜD PIIRIPUNKT! EESTI - KODUMAA :B

Elina puldis.
Statistikast ka nats. Üleeile jaurasime teedel-autodes kokku mingi 12h, öösel magasime kuskil Prantsusmaal, Nancy kandis tanklas. Anni magas belglaste autos, ma õues. KOkku sain mingi 4h und. Siis jaurasime teedel 23h, kõik Prantsuse, Luksemburgi, Saksa, Tsehhi tanklad ja öösel siis 3h und ja uues tanklas mitu tundi jauramist. Kusjuures täna keerasime lihtsalt üks hetk keset päeva ühe kuuse alla mitmeks-mitmeks tunniks magama. Ja nüüd oleme siis Tõnu uneaja täissaamist oodanud. Kell 12 pannakse Mäkk kinni ja siis plaanime laste mänguväljaku muruvaiba vallutada, aga sinna on veel peaaegu tunnike aega. Vahepeal kui tahame Mäki wc-d külastada, teeme näo nagu vaataks midagi ja siis küsime lolle küsimusi, aga midagi ei osta.

22.juuli. hommik pool seitse.
Olem lõpuks POOLAS! Kujutage ette, et isegi POOLA üle võib rõõmu tunda. Oleme mingi üks kilomeeter piirist, istume ja naudime seda, et Poola rohi ja metsad näevad välja nagu kodumaa omad. No nüüd tuli piirivalve ja küsis passi. No mida fakki?! Jep, meil on siuke põgeniku kleeps otsaees. Igatahes:

Eile ostsin Tsehhi tanklast süüa
ja müüa
unustas mu moosipallikesed sisse lüüa

Aga selleks ajaks kui ta selle avastas, oli kaardimakse juba tehtud ja kun ta inglise keelt ei osanud, siis ei hakanu jaurama ka. Tegin lihtsalt sorri-sorri nägu. Nii et sain kaks tasuta moosipallikest. Aga sellega mu tasuta asjade seiklused alles algasid, läksime mäkki ja tahtsime kohvi osta. Tsehhi raha meil ei olnud aga kutt ütles et eurodega saab ka maksta. Ma võtsin siis 50-se välja ja tüp naerab ja ütleb, et kohv on üks euro ja ülejäänud 49 saan ehhi rahas tagasi. JAsiis teeb mulle hoopis tasuta kohvi ilma et ma üldse jõuaks reageerida. Mingi hetk kui inimesi vähemaks jäi, allutasime siis laste mänguväljaku, kus oli maailma parim feik muruvaip ja väike hiirepoiss/tüdruk siblis ka seltskonna mõttes ringi.

NB!Tankla PIMP ja naised :) (Selle koha oli Anni kirjutanud. ii et siinkohal peaks rääkima, et seal tanklas sebisid ka kaks ehtsat litsi ringi, odavates kaltsudes, poolalasti ja neil oli isegi PÄRIS EHTNE PIMP!! Vahepal tekis isegi väike hirm, et äkki nad peavad meid kokurentideks ja teevad öösel vagaseks vms :D)

Millalgi öösel hakkas jälle vihma sadamaja vrjusime mäki varikatuse alla. Võrratu oli kuulda ja näha seda vihma, aga mitte tunda. Kusjuures enne veel jaurasime magamiskottide sees nagu suslikud mäki juures, et veenduda et see ikka kinni on ja et kedagi pole. nii me siis lamasime seal oma magamiskottidega ja ma kirjutasin justaitäh-kirja mäki töötajatele, kui nurga tagant astus üks neist tasuta kohvi kuttidest välja. Koos oma homiega, keda olime ka varem juba näinud. Hakkasime kõik lihtsalt täiega naerma. Kutid tõid veel seest kohvi ja nii me saimegi endale veel ühed toredad Tsehhi sõbrad juurde :)

tsehhhhhiiiiii

NII KIRJUTAS ANNI:

enivei, nüüd on sellised "lõbusad" lood tulekul..

ühes moslemitest üleujutatud ja räpases tanklas, mida täitis kõrvenõgeste lõhn, passisime küll oma pool noorust maha. Need moslemid sõidavad igalt poolt maailmast vist kuskile Mekasse kokku praegu. aga üks on kindel, parkida nad küll ei oska! Igatahes olime seal tanklas sitaks kaua, aga lõpuks saime peale ja liikusime järgmisesse ja juba kaugemasse puhkekohta passima. Eilse päeva viimaseks tanklaks jäi mingi lambikas, kus ka öö veetsime. Ilm oli jälle sitt ja sadas, me hääletasime, väljas juba suur pime. Aga noh, olime vähemalt tsehhis. Mingi hetk (kell 5 hommikul) liikusime igatahes wc-sse magama. Taas selline tore väljast rünnatav peldik.

Asjad ja ise märjad-niisked, räigem uni, väsimus, tüdimus.. Elina magas wc-põrandal magamiskotis nagu suur ja rasvane tõuk, mina uinusin taas oma põlvedel. Viimaseid pilte enne uinumist oli muidu mingi ringi sebiv tarakan/prussakas.

Inimestel, kes wc-s käisid oli vast küll huvitav vaade. Mingid räpased hipid põrandal magamas. Mingi hetk tõusin üles, sest oli külm (nb! niisked riided) ja soojendasin ennast puhuri all. Siis tõusis elina ja hakkas peldiku põrandal pasteedisaia sööma. Jällegi palju huvitavaid näoilmeid wc-külastajatelt.

Anyhow, hommikul siis hääletasime edasi ja lootsime täna ikka üle Tsehhi-Poola piiri saada. Meid võttis peale kutt, kellega oleks saanud kuskil poolele teele enne Varssavit. Aga meil ei vedanud, sest tüüp ise jäi ka Tsehhi kinni. ta kauba mahalaadimise koht avatakse alles esmaspäeval ja ta peab nii kaua passima. Nii et saime liftoffi ühesse tanklasse 20km enne Prahat ning oleme siin juba terve päeva kinni. Oleks vaja saada läbi Praha linna, aga kõik on seni läinud ainult Prahasse, mitte kaugemale.

Aga! Siinsest tanklast avastasime juhuslikul ringkäigul juhuslikult Eesti rekka. Juhuslikult ASSOTRANS, juhuslikult PAIDE. No tere Tõnu ja ta sõber! Aga nad hakkavad liikuma alles kell 3 öösel. Jap, jap, me otsustasime passida ning kui seda tegime, oli ees ootamas 7 tund istumist. Nüüd on juba naaatuke vähem, kell on 10. 5 tundi..

Seda ka veel, et mu jalad on juba mitmendat päeva täiesti paistes. Jalalabad ja pahkluud.. Täiesti jube, ma ei saa enam üldse aru, mis minuga toimub. Vahepeal mõtlesin välja kõikvõimalikud mustad stsenaariumid. Igast imelikke ja haruldasi haigusi on olemas ja need ründavad täiesti ootamatult. Hetkel lohutan end mõttega, et ehk on jalad paistes, sest nahk sai päris kõrvetatud. aga ei tea, ei tea ja sellepärast tahaks kiiresti koju ja üldse ei taha enam kuskil tsehhis kinni olla.

Tundub et meie õnn on meid maha jätnud. tagasitee üldse ei edene, täiesti kohutavalt oleme kinni. Optimistlikuma plaani järgi oleks me täna ösöel juba Eestis, aga noh, kinni jäime. Hetkeprognoos: jõuame Eestisse millalgi esmaspäeval. et siis kaks päeva veel. JA ÖÖD!

Et siiski meeleolu veel üleval hoida, tooks ära käputäie kilde, mis näitavad et Eestil on veel pikk-pikk-pikk tee (umbes sama pikk kui meil koju) maailmakardile ja teadvustatusele.

Loomulikult arvatakse, et endise NL-i liikmena on meil praegu ka, ikka veel, kommunism. jajah.. ja on ka imestust tekitav, et meil on internet! Geograafiast ka. Eesti asub kuskil rumeenia kandis. meie pealinn on Ljubljana. Keel kuulub slaavi keelte hulka. Ja nüüd parim! eestlased on pilusilmsed, nagu mongolid. Muidugi arvatakse et meil on praegugi paras talv ja ikka väga külm koht. Jah, me püüame hülgeid ja elame igludes, jee! Ljubljanast tuuakse mujale Eestisse kommunistlikku sõnumit. Ilus Eesti!

Nüüd aeg aga märkmik käest panna, sest väljas on nii pime, et VITAUTASTKI EI NÄE.

märkamatult luksemburg.

Belglastega oli sisi see värk, et saime nendega ikak väga pika maa sõita. veidi alla tuhande kilomeetri vist. nad kuulasid minu jaoks päris meeldivat muusikat ja üldse oli päris tore sõit nendega :) Ööseks nad otsustasid meiega koos sinan kiirtee puhkealasse jääda. Aga ma ei saanud üldse magama jääda, sest autod sõitsid niiiiiiii lähedal. ja phoebs magas autooos!!

aga igatahes, oma piiriületus linnast sõitsime kummalisel kombel mitu korda mööda ja ühel hetkel avastus: luksemburg. no tore, veel üks riik kirjas :D ei tol hetkel oli naljakas ka natuke.

ahjaa, ja hommikul niitis meid maha politsei. kes lihstalt näppis meie passid pooleks ja ütleks kõik numbrid kuhugi oma lällarisse ja annil isegi vahtis passikaante vahele. ja meie lihstalt naersime. nemad olid surmtõsised. aga ma teadsin et ma ei ole mitte midagi valesti teinud ja tegelt see oli marunaljakas, sest ma juba teadsin mida nad mõtlevad. Kõik ütlesid et me näeme nagu 14-15 aastased välja. ja muidugi ka see osa, et me oleme kodust põgenenud.

samal päeval kui Nancy ligidal belglastest lahku läksime, käisime siis ka Luksemburis ja Saksamaal ja öösel lõpetasime Tsehhis.

Ja üks äge asi veel. inimesed keda me oma teel kohtasime, tahavad millegipärast meist alati pilti teha või meiega kaasa tulla.

kirjutan nüüd ühe postituse täpselt nii nagu ta mul märkmikusse kirjutatud on.

"19. lahkusime.
17-18 öö türgi fakid ja politsei.
18. Cannes ja nett ja kohvitamine. Kats ja Mari õhtul ära, meie 19. kurb-kurb.
algul 1 auto, siis belglased Johan ja Krikke
öö kuskil Nancy lähedal, magada ei saa
20. hommik, kell 7 hääletama, vihm, jube, passime üheni
siis edasi 60 km (Metz)
karuperse, õigest teest möödas.
TRA kui sittt on olla, riided märjad, tennised märjad. Ma võiks juba kurat teab kus olla.
PASK-PASK-PASK-NEANDERTAAL

ja nüüd ün veel palav ka.

NAHHUI"

pere saab kokku :) ja pere läheb lahku :(

Ühel õhtul saime Katsilt ja Marilt lõpuks teateid. Et nad liiguvad Cannesi ja et saab kokku ja värki. seletasin neile puust ja punaseks, et kuhu peab minema ja mida tegema. ja kujutage nüüd ette. nad kõnnivad valesse linna otsa. siis saavad aru et on vales. sõidavad bussiga kesklinna. jäävad La Napoule bussist maha. ja kõnnivad linnast sinna. See oli nagu eriti hull. Öösel, kui just olime valmis saanud oma teise pajatäie pastat ja pidime sööma hakkama, helises telefon ja Karini üliväsinud häält ütles "ma olen kuskil La Raguette rannas, on see väga mööda?". See tunne mis mul siis oli, oli lihtsalt võrratu. Siiani tulevad külmavärinad kui mõtlen. Ta oli meist üle mere kuskil paarisaja meetri kaugusel, ainult maa pealt pidi sinna pisikese ringiga minema. Aga pärast kõike seda kui nad olid kuskil Itaalias ja Cannes seigelnud ja jala keset ööd selliste kottidega nii palju kõndinud, ütles mulle niiiii tuttav hääl, et ta on mulle niiii ligidal! Siis nad tulid, söötsime neil kõhud täis, jõime veini, rääkisime juttu ja.. lihtsalt taevalik tunne oli!

Venna tegi veel seda nalja koguaeg, et kui me eesti keeles rääkisime, sisi ta ytles et tal on vist vesi kõrvas, aga ta ei saa aru mis me räägime. Ja siis läksime jälle sujuvalt inglise keelele üle :)

ma tean, et ma kirjutan kõigest praegu marusegamini, aga kõiki neid asju on lihtsalt niiiiii palju ja neid ei ole eriti võimalik kuidagi järjestada. et siis. tsehhidega oli hea, meil olid paari päeva jooksul tekkinud täiesti oma naljad, anni oli lihstalt koguaeg Phoebe ja tänu ühele venna jaoks NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII naljakale seigale peegliga, sai minu nimeks üsna ruttu mirror. Ja see võrratu aksent, millega nemad seda ütlesid. Kasvõi selle taaskuulmise pärast sõidan millalgi Tsehhi.

meie kodu juures elasid peale cucumber-creature'ite veel ka krabid ja nahkhiired. ja annu väitis et ta ei karda neid nahkhiiri, aga tegelt me teame kõik, kui hirmunud ta oli.

aga üks öö oli natuke halb ka. Nimelt võitlesin ma ühe türgi ahviga, kes oli täiesti veendunud, et ma pean temaga cannes'i minema, kuna tal on VOODI. paaritunnine võitlus võideldud, lasi ta lõpuks oma haarde mu käe ümbert lahti ja läks ära. Ja öösel tuli meie täiesti eraldatud, inimtühja, üksikusse randa neli politseinikku ühe pisikese kotiga, nii muuseas küsides et kas see on meie kott. See oli tõeline huumor. Ma ei oska seda kuidagi kirjeldada, lihtsalt.. see koht kus me elasime. sinan ei tuleks kunagi keset ööd lihtsalt niisama 4 politseinikku. Igatahes, ütlesime et ei ole meie kott ja nad läksid ära. selline tore seigake.

meie nädalake maailma parimate tsehhidega ja parimas pesas hakkas läbi saama.

Viimasel õhtul tegime oma öekesele-vvennakesele postkaardi ja pudeli veini. hommikul oli kurb neile headaega öelda. sest tegemist oli tõesti väga ja väga võrratute inimestega. ja kunagi me kohtume nendega maailma viimase palmipuu all.

kurk-olendid, tondinahad ja meie :)

Järgmisel hommikul ärkasime selle peale et mingi liivapuhastusmasin ilge mürinaga mu kõrval undas. Nii kuskil maksimum meeter maad minust. Ja terve rand oli kollastes riietes koristajamehikesi täis. Aga tol hetkel oli mul veel ikka nii uni ja halb, et magasin lihtsalt edasi. Kusjuures paar tundi hiljem tuli randa üks tore noorpere, mille perepea mult küsis et kas räägin inglise keelt ja kui vastasin et räägin, siis ta jutustas loo kuidas nädalake tagasi oli see sama masin kahele rannas magavale hipipiffile otsa sõitnud. anni siis suht irooniaga küsis, et mis juhtus, kas neil poel jalgu enam või. Ja mees vastas surmtõsise näoga et umbes midagi sellist jah. Siis oli küll veits skeeeeri olla.

Olime siis veidike aega veel seal rannas ja kui läks juba talumatult palavaks, kolisime oma kodupalmide alla tagasi. See kodupalmide koht oli tegelikult selline väike muruplats, kus kasvasid suured palmid. Ja ta tegelikult asus ikka väga inimrohkes kohas ja autod ka koguaeg sõitsid ümberringi. Aga see oli jama et me päriselt seal elada ei saand, sest öösiti käidi seda muru kastmas ja siis oleks nagu veidi märjavõitu olnud. Aga muidu oli see päeval lihtsalt ideaalne koht, varjus, pehme roheline-roheline muru ja palmid nii lähestikku, et võisime kõik neljakesi seljad vastu puid toetada ja ringis (ruudus) juttu rääkida :)

Ühel hetkel kui Phoebs ennast magama keeras, otsustasime tsehhidega, et peaks linnast natuke välja minema. Läksin ja ostsin Cannes-Antibes - ja lähiümbruse kaardi ja valisime suht lihstalt nime järgi välja, kuhu minna. Siis läksid tsehhid linna ja meie jäime niisama istuma. Tagasi tulles oli neil juba kõik selge, kust läheb buss ja mis kell ja kus maha peab minema :) Niisiis, kuna Kats ja Mari üldsegi ei liikunud veel meie poole, otsustasime neil siis hoopis eest ära liikuda :) Sõitsime bussiga sellisesse armsasse väikelinna nimega La Napoule. Ta tegelt ei olnudki väga väike ja suht Cannesiga ikkagi kokku kasvand ja natuke turistikas ka, aga kindlasti rahulikum ja vaiksem kui Cannes. Leidsime endale ühe hotelli ranna lõpus pisikese ringikese kivide vahel, pisi-pisikeste kaljude ääres. ja meri oli 8 sammu kaugusel. kui täpselt tahate teada, siis 4 sammu minu "voodist" minu kivini ja 4 sammu minu kivist mereni. Päeval käis seal rannas ikka inimesi ka, aga keegi väga meie lähedale ei roninud, sest pärast seda meie pesakest ei saanud enam niikuinii kuhugi kaugemale eriti minna. ja pealegi meil oli santlaager koguaeg laiali. Ja ega ise ka ei tahtnud väga kuhugi eraldatumasse kohta minna, sest nüüd meil oli ju kõigest kahe kaljunuki taga dush, kus võis end öösel täitsa vabalt pesemas käia :)

Meie viimasest kaljunukist sai veel ujuda ühte ägedasse kohta. Selline väike uruke kivide ja kaljude vahel, kus elasid vees kummalised cucumber-creatured. Kui keegi on lugenud Beekmani "Tondinahku", siis minu arust see koht oli täpselt siuke, kus võiksid nemad elada.

Õhtuti tegime lõkkel süüa ja jõime veini, päeval uimasime niisama ringi, lebasime ka kõige väiksemates varjudes ja ootasime õhtut. Ja ma ujusin iga 15 minuti järel. Ükskord oli ikka marunaljakas kui me üritasime varahommikul mingi kolmekesi ühte imepisikesse varju ära mahtuda, et saaks natukenegi kauem magada. ja kui anni seal ühel päeval veel väiksemas varjus lihtsalt ülikummalises asendis istus.

Edit

ahjaa, paar asja jäi enne vahele ka. Nimelt, see Loici söömapidu, öine metroosõit ja Lyoni öö nädalavahetusel. Sellel oli üks tipphetk ka. Kui üks Jackie Chan, saades aru et Anni näol on tegemist Phoebega, otsustas ta röövida, jooksu pista ja siis kukkuda, nii et minu väike armetu Phoebs allapoole jääb.. aga tyhja kah, Jumal hoiab lolle ja joodikuid - anni tundis valu alles järgmisel päeval.

Ja siis muidugi see, et nagu alati, õnnestus mul end kõikjal vigastada. Pärast toredat veini ja tuleööd Cannes astusin hommikul ärgates endale hiigelklaasikillu jalga. Pärast viite minutit vere voolamise vaatamist sain aru et mul on ikka väga halb olla ja mõtlesin et no kurat, Ida-Saksa turiste täistuubitud randa oleks ka suht nõme oksendada.

Eelmise postituse lõpu sõi siis blogger ära. Nii et püüan sealt kuskilt kaugelt veel midagi meelde tuletada.

Lyonis käisime siis veel bellecouri väljakul, mis peaks olema üks suurimaid väljakuid euroopas :) juhuslikult leidsime ka ühe kahest suurimast shopingtänavast ja see leid ajas mind ikka suht ketasse, sest kõik asjad olid niiiiiiiiiiiiii odavad. Nägime ka kõige armsamat tänavamuusikute perekonda, valge mees, must naine ja mulatt väike poiss. tegid siukest reggae muusikat ja ma lihtsalt oleks võinud sinna igaveseks jääda :)

Õhtul oli meil "pidu". PJ sõbrad tulid meile ja pidime välja minema. Tegid seal ühe pudeli õlut ja läksime siis kuhugi pubisse. Ja siis tuli parim osa: 15 minutit olime olnud ja siis öeldi et pidu läbi, lähme koju. Oi kuidas me siis naersime. Nagu selline pidu oligi, et tüübid vahtisid kuuekesi ümber ühe õlupudeli, sisi läksime pubisse ja tegime kaheksa peale 2 kannu õlle. suht huumor.

Järgmine päev oli meil siis teine pidu. Läksime Loici juurde, kes tegi meile süüa, mis oli ülinjämmm! öösel läksiem linna ka :) metroos otsustas Loic teha inimestele selgeks et Anni on tegelt Phoebe ja kummaline ol isee, et inimesed ei vihastanudki, kui mingi purjakil noormees nendega jaurama hakkas. Kõik naersid ja olid sõbralikud :) Öösel kell kolm hääletasime linnast koju ja kujutage ette, kõik autod pidasid kinni ja küsisid kuhu me tahame. Lõpuks üks kutt võttis peale ja viis maja ette ära :) Mis oli tegelt suht hull, sest meid oli ikkagi neli inimest.

Ahjaa, ja see oli veel see õhtu kui me tegime inimestele selgeks, et me oleme lesbid. Üks noormees (nimesid me ei nimeta) vajus kohe ikka väga näost ära :D ja õhtu lõpuks veel solvus ka me peale :D

HOmmikul hakkasime siis Cannesi poole liikuma. eriti kaugele ei jõudnudki, ühte pisikesse linna nimega Ville de Vif, kus magasime lihtsalt pähklipuu all. Kusjuures tol õhtul algasid need prantsuse revolutsiooni aastapäeva pidustused ja ilutulestikku lasti minu arust lihtsalt terve igavik. Ja see oli äge, et saime endale tee peal siuke uue "isa", kes keelas meil edasi hääletada, sest pimenema hakkas ja andis veel Provance'i kaardi ka meile :)

Uue hommiku saabudes üritasime siis taas Cannes'i saada. Esimene katse lõppes Sisteronis ja sealt edasi saime juba ühe ägeda tsehhi seltskonna peale. Sõitsime läbi mägede, nautisime vaadet ja juba kuskil 2-3 ajal päeval olimegi Cannes :)

Cannes ostsime kõigepealt süüa, istusime jahisadamasse maha ja pahandasime üksteise pihta. Ja pärast seda ma olen miljon korda mõelnud, et jumal tänatud et mul sisi paha hetk oli ja et ma mölisesin. Ja jumal tänatud, et annil mõistus peas oli ja et ta sinna istuma ei jäänd. Sest tänu sellele kõigele me jõudsime maailma parimate kodupalmide all, kus kohtasime maailma parimaid tsehhe.

Esialgu kui neid nägime, siis nad magasid. Mõtlesime et viskame ka magama. Magasimegi. Ja kui üles ärkasime, siis .. see pilt jääb vist eluks ajaks silme ette. Nad lihstalt olid seal ja sõid baquette :) ja nii meie tutvus alguse sai. ja ümber baquette'ide keerles see tutvus ka edaspidi. Nad tegelt on Leedu juurtega õde-venda, aga elavad tsehhis. Esimene õhtu otsustasime siis kohe tutvuse tähistamiseks või ükskõik milleks neli pudelit veini osta ja õhtul ehk pidustusele minna :) Tõmbasime siis natuke veine sisse ja siis öde-venda ytlesid et tegelt neil oleks vaja raha teenida ja et nad tahaks jahisadama ees väljakul ühe tuleneelamis-keerutamis-viskamisshow teha ja et kas me saaks neile raha korjata. Muidugi olime nõus! Üpris naljakas oli, aga hakkama saime :) saime veel shveitsi pihvidega kokku ja keerasime randa magama ära :)

me oleme elus ja cannes ja vahepeal on nii palju juhtunud aga yldsegi ei j6ua kirjutada, aga m2rks6nad on siuksed et

- ts2ki-ts2n r66vis anni
- meil on uud leedu-tsehhi s6brad, eks on yli2gedad
- ma vigastasin ennast klaasikilluga ja yks jalg on natuke m6ttetu praegu
- meil on oma kodupalmid
- PESEMA TAHAKSSSSSSSS!!!!!!!!!!!!!

tra kyll ma ytlen, v2he kettasse ajab et see blogger kustutas pool eelmisest postitusest 2ra ja mina ei hakak seda uuesti ka kirjutama........












tyrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr

no sellist pidu pole veel olnud ;D

L2ksin siis mingi aeg tagasi dushi alla ja anni pidi kirjutama meie suuuurest linnask2igust ja eilsest p2evast, tulin siis tagasi ja vaatasin, et ohooo, sellistest asjadest nyyd kyll nii lyhidalt kirjutada ei saa. Nii et ma v6tan nyyd yle.

PJ kirjutas meile kodus igast huvitavaid kohti, kuhu me v6iks minna, aga me suht ei viitsind vaevuda neid otsima hakata ja seiklesime niisama ringi. N2gime igasugu huvitavaid kirikuid ja katedraale :) Suht terve aeg, kui Lyoni kesklinnas h2nginud oleme, on yle j6e v2ikse m2ekese otsas paistnud yks loss, otsustasime siis v6tta ette raske m2gir2nnaku sinna. Treppe oli t6esti vist miljon, k6ndisime m66da neid oma 20 minutit kindlasti. Ja asi t6esti oli seda v22rt, lihtsalt yhel momendil oli terve see linn meie all, nii et isegi p6lved v6ttis n6rgaks. Ja kuna me enda fotosid teiega veel jagada ei saa, siis lykkan siia lihtsalt linke. Nii et siin siis vaade Fourvierelt.

Nagu Anni juba enne ytles, olid sealsamas ligidal veel Fourviere basiilika ja amfiteater. Ja nendega oli selline lugu, et kogu see ymberkaudne ala oli tegelikult kunagi olnud roomlaste asula ja seda m2ge kutsuti "the praying hilliks". L2bi aegade on see olnud ka muudeks religioonikeskusteks, lihtsalt see hilisem basiilika on nagu s2ilima j22nud. Kusjuures seal ligidal on veel yks tornike, mis praegu t2idab vist teletorni eesm2rki, aga mis kunagi ehitati Eiffeli j2rgi. Ta on kyll tunduvalt v2iksem, mingi 86 meetrit ainult, aga kaugelt on ta ikkagi nagu meie p2ris oma pisike Eiffel :) ja siin siis basiilika, amfiteater ja minieiffel :)

K2isime siis linnas tilberdamas. Me Lyoni "kodu" l2hedal on metroo ning sellega s6itsime linna. Ega me ise mingeid erilisi vaatamisv22rsusi ei teadnud, aga kolasime niisama ringi ja sattusime igalepoole. Ronisime miljon trepiastet ning t6usime k6rgele-k6rgele linna kohale. Ohohohooo... kui te vaid suudaks seda vaadet endale ette kujutada, isegi pildid ei anna seda emotsiooni edasi. Vaateplatvormi juures asusid veel Fourviere'i basiilika ning natuke eemal gallo-rooma amfiteatrid ja mingid varemed. Ja siis me olime t6elised turistirajakad ning kl6psutasime oma kaameraga nagu 6iged Ida-Saksa turistid kunagi.

Jaaaa...Kui alla linna tagasi ronisime, sattusime mingile suuremale kaubandust2navale ja avastasime, et Eestis see kaltsukraam ikka k6vasti yle hinnatud. Nyyd vist m6tlesite, et me ostsime ennast pooleks ja omame kahepeale heal juhul pool eurot. Aga ei, taaskord tuletan meelde meie reisi "formaati". Seega naasime k6igist poodidest ilma ostudeta.

Maksuamet teatab: arvete6iendused

Tunnete kogu eelnevate p6lvkondade h6llandust?

Enivei. Paljudest MSN-i vestlustest on v2lja tulnud yks oluline asi. Nimelt arvavad vist paljud, et me tulime siia mehi sebima ja v2rki. Aga ei, kordan kohe yle. Me ei tulnud ratastel veerevate reisikohvritega, mis t2is klubiriideid ja kingi, kilo kosmeetikat ja kyyneproteese pole meil ka ega midagi. Me tulime h22lega l2bi Euroopa, seljakotid seljas ning oleme reisi kestel v2lja n2inud nagu r2pased hipid. Meie reisi eesm2rk on TRIPPIMINE, mitte prantsuse meestega sebimine. Nad ei ole meie jaoks isegi ihaldusv22rsed mitte. Ja meil on kaks v2ga head moodust nende eemale peletamiseks/ esiteks, nagu te k6ik juba teate, me oleme lesbid. ja teiseks, meil on yks pikk sai, millega saab konkreetselt neid eemale peksta :D Ja kui kunagi peaks tekkima yks selline moment (mida KINDLASTI ei teki), et keegi on natukenegi sympaatne, siis meid seovad lubadused meile endale, yksteisele ja teistele eestlastele, et me tuleme tagasi ilma laste ja kihlas6rmusteta. Ja k6ige l2hemale, mis nad meile saavad tulla, on need kuradi prantslaste p6semusid :D

Ja miks me julgesime minna nende Maroko affidega hotelli? Sest vaadake, nad ei olnud ei psyhhopaadid ega ka konkreetsed perverdid. Neil on lihtsalt teistsugune maailm, nad avaldavad oma sympaatiaid natuke tugevamalt kui eestlased ja nagu n2ha, siis meie konkreetsest "EIst" t2iesti piisas. Ja pealegi, me teadsime, et v6ime iga kell toa ukse lukku keerata v6i minema k6ndida.

Miks me l2ksime mingi v66ra prantslase juurde? Sest ta oli b2ckbager, h2belik, tagasihoidlik ja ohutu. Ja see naiste kuues meel ei eksinud, usume ikkagi oma sisetunnet ka ning kui punane ohutuluke syttib, tegutseme vastavalt sellele.

Praegu on teile siit blogist ja meie juttudest j22nd yhtlaselt mulje, et me oleme k6igeme avatud olnud ja k6igiçga kaasa l2inud. Aga uskuge, on olnud autosid, mis peatuvad ja me vaatame yksteisele otsa, ykskord anni isegi ytles "eriti kahtlased kutid", siis jaurame neile midagi ja ei istu sinna. On olnud kutte kes tulevad t2naval ja kysivad kas me tahame nendega juua. Ja me oleme 6elnud ei ja siis eesti keeles edasi jauranud.

Nii, et palun l6petage see kondoomidest r22kimine 2ra, sest me aus6na omame mingit ohutunde piiri ja meil on juba eesti mehigi kahepeale liiga palju. so, no worries plz.

ahjaa, ja seda ka et suures koristamishoos ma viskasin t2na kogemata PJ savu 2ra. Kutt tuli koju ja ei j6udnud viite minutitki olla, kui juba kysis et kus ta savu on.

Elina ja Anni dit :
t2na k2isime poes ja siis seal olid niiiiiiii suured juusturiiulid
Elina ja Anni dit :
et me valisime nii kaua kuni tuled kustu pandi
Elina ja Anni dit :
siis p6genesime

no me oleme j2lle surmasuus rsk, siuksed naerukrambid olid, et l2mbu v6i 2ra


no ma ei tea mehed ja naised, te saate vist aint mu laiba sinna estoniisse

Igasugused uitm6tted

Siiani oleme bloginud rohkem syndmustest, thaks siia tuua ka meeleolu ja 6hustikku.

Enivei, korteriomanikud on t88l, meil v6tmed ja v2rgid ning tsillime siin. Hommikul avastasin kotist mp3-e ja kohe t6mbasime lood siia arvutisse (eesti omad ka, eesti omad ka!) ning keerasime k6llid yle v6lli. Sitaks hea ja ma praegu yyrgan kaasa looga "You better stop".

Igatahes meil v2ga tsill. Hommikul j6ime veel sellel suurep2rasel r6dul suure tassi kohvi.

Te vist m6tlete, et me oleme pruunid ja nii (noh, minu puhul v2hkpunane), aga kahjuks on meil prantsusmaal olnud ainult 1 ilusa ilmaga p2ev. Koguag sajab vihma ja p2ikest pole veel saanud v6tta. Aga ilmateade annab lootust! Eriti, kui liigume l6unapoole.

Liikudes nyyd natuke ajas ( ja ka geograafiliselt) tagasi... Igatahes l2bisime Euroopa nii, et meil olid riikide kaartidest vaid L2ti ja Poola omad :D Aga 6nneks olid enamikel autojuhtidel kaardid olemas. Nii siis sai neid j2lgitud. Yks oluline m2rkus veel: lihtsalt paneb imestama, kui head autojuhid meid peale v6tsid. P2ris paljud kraamisid pool aastat oma autot, et me oma asjadega ikka peale mahuks. Haa, yks oli veel selline eriti huvitav pihv, kes oleks nagu oma autos elanud.

Ja nyyd... Tulevased trippijad! Mida rohkem keeli oskate, seda parem. Aga tegelikult saab hakkama ka inglise ja vene keelega. Kuni Poolani saime vene keeles asjad aetud (kuigi poolakad eriti midagi peale poola keele ei r22gi) ning Saksamaal ja Prantsusmaal inglise keelega. Ja kui juht ei r22gi midagi peale emakeele, saab ikkagi hakkama! :)

Ahjaaa... On oht kaotada ajataju. Me n2iteks vahepeal ei teadnud enam, mis p2ev on :D Eriti kui blogger viskas segast ja lykkas koguaeg kuup2eva 1 v6rra edasi!

PS! See krdi prantsuse klaviatuur on ikka paras kirves

aphrodite syndroom

Kui minu arust on Kirsten Dunst maailma ilusaim naine, siis prantsuse meeste meilides v2ljendub hooopis siuke m6te:
"Kirsten Dunst is the third... I know that now ;)"

siuke jumalanna tunne tuleb siin peale, et ohohohoo..eesti mehed, eesti mehed!

bonne nuit!

heihoo, heihoo.
naatuke siis niisama eluolust ka. Siin k6ik s6idavad mingi yhtede ja samade autodega, mida Annu totaalselt vihkab. Autoks on siis Renault Twingo ( vist oli siuke kirjapilt). Ja igakord kui yks siuke m66da s6idab, siis Anni l2heb suht kettasse. Siis peale Renaultide on siin ka suht palju egoistide autosid, mis on nagu k6ige h22letajavaenulikumad autod maailas; sest neil on aint kaks istet. Kunagi me saame nende autode margid ka teada ja siis ytleme teile ka.

Ahjaa, kui siia saabusime ja Pierre meile ekskursiooni korraldas siis sujuvalt liikusime k88gikappi kus k6las lause "and here are my little plants..". Ja mis te arvate mis seal kasvas? :D

Liiklus on sii neriti hull. K6ik l2hevad siis yle tee, kui tahavd ja seal, kus tahavad. Foorid oleks nagu t2navakaunistused ja kui me liigume linnas koos PJ ja Julianiga v6i Michaéliga, sisi see on nagu eriti hull, sest minu jalg lihstalt ei suuda astuda seal kohas yle tee, kust nemad tahavd minna. See on nagu mingi tohuvabohu :D

aga Lyon oma purskkaevude ja j6gede ja sildadega on lihstalt maailma ilusaim! ja ma nii v2ga tahaks pilte yles panna, aga anni j2ttis digika juhtme koju :S ja nyyd ma poen kuhugi maailma parimale r6dule koos oma veini ja suitsudega! :)

meie statistika

Niimal on probleemid, meil pole!

nii, nyyd l6puks saime PJ-ga kokku, tal on ylituus suur korter ja me saime oma toaaaaaaa! ja siin on k6ige tuusem r6du maailmas (mis muidugi ei trumpa yle seda akent Sebastiani ja Michaéli juures)

aga k2isime just poes, ostsime syya ja veini ja hakkame tsilllliiiiiima.

ja anni just ytles et ikka veel ei saa aru kuidas meil koguaeg veab :)

J6udsime Lyoni ja eesm2rk nagu t2ideetud. Aga ..... Polnud kuskil 88bida, sest polnud v6imalik kuidagi PJ-d k2tte saada. Lyon selline tore linn, inimesi peaks olema umbes sama palju, kui Tln-s. Toretsev arhitektuur, purskkaevud, kohvikud, restod, sigin-sagin. Tegime pildikesi ka.

Linnas on 2 suurt j6ge ning yhe 22res on selline lahe noorte h2ngimiskoht. Veega suht kohakuti on trepid, kus saab niisama istuda. Nii me siis passisime seal ning ma kujutasin peaaegu ette, kuidas me 88sel seal magame ning korda-m88da kotte valvame. Siiski hakkasime edasi liikuma, et leida m6ni mitte nii avalik koht magamiseks. M88da j6e22rt liikudes leidsime linnakaarte ning m6tlesime, et otsime sealt m6ne kaugema pargi, kus magada.

Passisime kaarti ja arutlesime, kuni meieni s6itis yks rattaga kutt ja kysis inglise keeles, kas me oleme eksinud. Siis ta aitas meil kaarti tsekkida ja selgitas, et me ei saa pargis magada, sest 6htuti véravad suletakse ning valvurrid alustavad oma t88d. Me jaurasime ja jaurasime, kuni ta l6puks pakkus, et v6ib meile 88maja anda. J2ttis yldiselt v2ga ohutu mulje ja r22kis meile, et oli ise ka kuskil Taanis ja Iirimaal suht sarnases olukorras olnud. Enivei l2ksime siis tema juurde. Selline v2ga lahe katusekorter oli; it had spirit. Igatahes Michaél elas koos Sebastianiga, kes teeb elektromussi ja 6pib filmindust. Nii me siis saimegi endale 88maja Lyonis ja toredad s6brad. Nad olid prantslaste kohta p2ris hea inglise keele oskusega ja yldse maruvahvad kutid. J6ime Vana Tallinnat ja veel mingit jooki ja r22Kisime juttu peaaegu hommikuni. J2rgmisel p2eval passisime suht niisama, r22kisime veel igasugu asjadest, p6hiliselt poliitilistest systeemidest ja Eesti ja PRantsusmaa erinevustest. 6htul hakkasime mingit alkoholim2ngu m2ngima ja j2ime k6ik suht purju. Seal korteris oli siuke maru2ge aken, kus sai istuda, lihtsalt linna vaadata ja ennast maailma k6ige mugavamalt tunda. T2na hommikul pidime tegelt hakkama Monaco ja Roquebrune poole liikuma aga suutsime vaevu-vaevu l2bi une Michaélile 6elda, et me ei jaksa t6usta. Ta l2ks siis t66le 2ra ja me magasime edasi. Kui yles 2rkasime, oli ta meile hyvastij2tu kirja j2tnud. Korjasime siis oma 14 asja kokku ja tulime tumea. Nyyd oleme oma lemmiksilla Quillotiere juures ja ootame et kell 7 saaks, et PJ`ga kohtuda :)

PS! Prantsuse naised ei ole yldsegi stiilsed ja k6ik kannavad siin mingeid kummalisi parfyyme, aga muidu see on sitaks ilus linn ja sitaks hea on ikkagi olla! ja niii suur katsi ja mari igatsus on, et ei teagi kudias veel need kolm p2eva yle elab. sorii kirjavigade p2rast aga siin teine klaviatuur ja poel aega parandada, netiaeg kohe l2bi

Elina olen. Nii, oleme nyyd siis Lyonis, mingis netipunktis, kus inimesed h2ngivad veebk2mmidega ja peksavad klaviatuure. Aga natuke siis viimastest p2evadest.

Prantsusmaal h22letamine ei ole eriline l6bu. V6i noh, kui sa oled just tulnud Saksamaalt, kus k6ik inimesed tahavad yliv2ga sind oma autosse v6tta ja kus k6ik lehvitavad ja naeratavad sulle isegi siis, kui nad sind peale v6tta ei saa, siis tundub see prantslaste pea k6rvale keeramine ja ignoreerimine p2ris imelik. Piiri 22rest Lyoni liikusime suht terve p2eva. Passisime nendes kiirteetanklarestoran-perekondlik-vabaajaveetmiskohtades, mida siin nimetatakse Aire`deks. L6ppkokkuv6ttes sattusime kuidagi l6bi halva juhuse kuhugi Saint Exupery lennujaama, kus olid ainult autoparklad, autoparklad, autoparklad... ja v2ljas hakkas juba pimenema. L6puks otsustasime mingi naise k2est teed kysida ja kui ta nagu kuulis meie plaanidest ja k6igest siis ta lihtsalt kategooriliselt ytles, et kiirelt autosse ja ma viin teid 2ra. H2sti lahe piff oli, stjuardess ja kunagi yhe eesti piffiga koos elanud. Lyonis l2ks k6ik muidugi nagu ikka: segadus, segadus, segadus. H2ngisime j6e 22res mingitel treppidel, kus nagu vist terve linna noored tulevad laup2eva 6htul kokku ja lihtsalt passivad.

2rge nyyd shokki saage, aga paarsada km enne prantsuse piiri sebisime end mingi prantsuse auto peale, kus oli kolm maroko kutti, kes lihtsalt tegid savu terve tee. Kusjuures k6ik tegid ja siis nad kordam66da s6itsid. Mingi hetk hakkas yks kutt jaurama, et ta tahab meie hotelli eest maksta ja kui me ytlesime et me ei taha siis ta teleportis ennast korra Aafrikasse ja muutus isal6viks. No kui me l6puks siis mingi 2h hotelli olime otsinud, oli mul k6igest nii poogen, et tahtsin aint magada. Aga oooooei, Maroko isal6vi (kes tegelt ei olnud midagi muud kui ahv), et tuus oleks mulel mingi viies keeles armastust avaldada ja meie toas h2ngida ja kartuliputru n2ost sisse ajada. Mingi hetk viskas t2iega kopa ette ja lihtsalt peksime nad toast v2lja. Kusjuures mulle hakkab see hotellis magamine juba meeldima :D Hommikul k6ndisime lihtsalt pead pysti hotellist v2lja. Yldse ei tahaks nende kuttide nahas olla. Aga ise nad olid niii lambad. Sest enne kui selle toa vastu v6tsime, ytlesin kohe 2ra et see on nagu eesm2rgiga et ma MAGAN seal ja et see ei ole mingi vahetuskaup. Ja nad olid nagu lihtsalt siukse jutuga, et nad ei taha et me 6ues magaks.

Edit: a nyyd s6idame yhes Leedu rekkas Lyoni poole. 350 km veel :P

ANNI PULTI: Mingi kahe p2eva peale oleme s88nud natuke kypsiseid, need maroko tyybid ka imestasid, et wtf. Eriti siis kui n2itasime neile Euroopa kaardilt, kus asub Eesti. Aga v2hemalt oleme juba m6nda aega kuivas ja soojas olnud. See on r66m! Suurem, kui oskate arvata :) Aga v2ga 2ge, et see, millest kunagi vaid r22kisime on nyyd JUST SEL HETKEL PRAEGU!!! Jah, me oleme t6esti prantsusmaal, 07.07.07 - hea p2ev prantsusmaaks!

ELINA PULDIS.

Nii. Check-one-two. Saksamaal j2tkuvalt. Maailma suurim yllatus on see, et riigipiire yletades omandan ma automaatselt v6ime r22Kida antud riigi keelt, saan isegi aru sellistest s6nadest nagu "m8glichkeit". Aga nyyd asjast: eile maandusime siis siukses "v2ikses" linnas nagu Remscheid, mis tegelikult on k6ike muud kui v2ike (Anni:"k6ik nuuuutsiiid, seest see oli nii v2222iiiiikeee!"). See on umbes mingi neljaks osaks jaotatud linn, m2gede peal ja vahel ja igalpool on kiirteede r2gastik. Suht keeruline. Trippisime terve p2eva ringi, pyydes leida mingit odavat kylalistemaja, aga k6ik olid hotellid alates kolmest t2rnist. Selle linna inimesed olid yllatavalt s6bralikud, tervitused Paulale, kellega saime tuttavaks netipunktis (mis tegelt oli peaaegu kasiino) ja kes t2iega yritas meile 88maja sebida. Paraku ta ei v6itnud seda mitmev6istlust. Egas midagi, kaks 88d magamata r2pased hipid uimasid edasi. Koguaeg lihtsalt t2iega nokkis, isegi k6ndides vajusid silmad kinni ja vahepeal ei m2letanud, kuidas ma l2bisin tee eelmisest bussipeatusest kuni selleni kus ma parajasti olin. Bussipeatustega oli see 2ge asi; et nendes me peatusime koguaeg mingi 5-10 mintsa, sest vihma sadas ylikummaliselt. Umbes nii, et padukat tuli mingi 5 minutit ja siis oli t2pselt nii pikk paus, et j6udsime j2rgmisesse peatusesse. Igathes l6ppkokkuv6ttes maandusime mingis kolme t2rni hotellis. Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea oli magada, et isegi sisse magasime. A naljakas oli see et r2pastele hipidele anti k6ige l2hem tuba retseptsioonile, kuigi neil oli kaks suurt maja ja hommikul kui s88ma l2ksime siis restos kysiti, et 3aa, te olete sealt 26-ndast toast jah?!". Hotellis laotasime k6ik oma riided ja haisvad magamiskotid m88da tuba laiali, nii et see k6ik n2gi v2lja nagu mingi mustlaste (mustade laste) laager. Ja hommikul rottisime nutellat ja moosi kaasa.

Nyyd oleme sellest Remscheid-Lennepist mingi 5km v2ljas, kuskil kiirtee tanklas ja keegi ei taha meid peale v6tta. siia tanklasse saime mingi kutiga, kes on rattaga klaipedast tallinna s6itnud ja kes ytles et tartu on ilus linn (deem right!). YLITUUS. Aa ja seda ka et Leedu politsei on meie s6ber ja Saksamaa teet88lised meie parimad s6brad.

ahjaa, ja maganud pole kaks ööd.
ja ma kannatasin POOL POOLAT pissihäda!!!!!! REKORD!!!!!!!!!

annepiffid teevad kunagi ühe hea aruande siia, ärge üldse muretsegegi mitte. aga praegu on Anne Pihv² saksamaal ja magamata ja külmunud ja märg ja peavalus ja nohus ja köhas ja ei suuda midagi kirjutada ja ei tea kus magab ja netiaeg saab ka kohe otsa.

ärge kartke, kui me siit mägede vahelt tagasi ei tule, siis otsige kaardilt siuke koht nagu Remschied ja teadke et siin hulguvad veel kaua meie väsimatud hinged ringi

adjöö me s6brad

~ kell 10 hommikul. Passime Kaunase l2hedal tee 22res. Juba v2ga pikka aega ja k2si on v2ga valus. Aga peale ei v6ta meid keegi. Mis v2rk on, rsk? 6nneks paistab p2ike praegu. Kui hommikul teele asusime, siis oli kylm ja k6ik asjad-riided niisked. Ei tea mis t2na 66Sel saab, kui j2lle vihma peaks tulema. Logging off. JUST SAIMEEE PEALEEE!

Edit: Nii, kell on pool seitse. Kaunasest edasi ei m2leta eriti midagi, aga nyyd s6idame juba 6-7 tundi yhe eesti autoga. Saame ehk Saksamaani, nii 5-6 tunni p2rast :D TRA, see Poola on ikka sitt lahmakas maad. Aga mis-kus t2na 66sel, ei tea. J2tkuvalt sajab...

Poolast veel, kui siin oleme juba. Selline suur ja kirev riik, mulle isiklikult seostub mingi eriti veidra surnuaiaga, don`t ask why. Ahjaa, Leedust ka meie j2reltulijatele teadmiseks, volkswagen on seal rahvaauto ning inglise keele oskusega pole siin midagi peale hakata.

Edit 2: Ja nyyd lapsed, seiklusjutte maalt ja merelt, t2psemalt saksamaalt. eesti onuga j6udsime peaaegu saksa piirini. Vahepeal muidugi eksisime Varssavis 2ra ka ja s6itsime mingi tund aega ringiratast. Igatahes, kui olime sinna peaaegu piirini j6udnud, ytles kutt et ta l2heb ja v6tab nyyd hotelli. M6tlesime et mis need Poola hotellid ikka maksavad ja tahtsime ka minna. Aga siis tuli v2lja et meie autojuhike oli saanud viimase toa terves hotellis. Kummalisel kombel oli seal toas 5 voodit ja ta lahkelt pakkus sealt kahte meile. Aga meie... tagasihoidlikud Eesti tydrukud eelistasime 6ises Poolas h22letamist :D Enivei, ma ei tea kuidas, aga meil 6nnestus saada rekkate ja asjadega piirini. No ja siis selgus et kuuurrrat, meil ei ole autot millega yle piiri saada. Oli siuke pime ja vihmane 88 ja meie j2lle magamata. L6puks suutsime ennast yhe Poola onu peale sebida, kes s6itis K6lni. Magasime umbes terve tee (ma ei tea palju see tundides oli, aga ma arvan et mingi 8) ja ei lasknud end sellest h2irida et see onuke koguaeg Elinat n2ppis. 6ppisime 2ra ka yhe Poola keelse v2ljendi. Ei tea kuidas seda kirjutatakse, aga h22ldus peaks olema "Niima probleem". See on nyyd siuke l2biv parool olnud :D

Lietuvas kitsauskas

Nonii, b2kk. Annil j2i enne pooleli, kuna vihma hakkas tibutama. Aga mina kirjutan nyyd raportit hoopis uuest kohast: Statoili wc p6randalt. Vérk nimelt selles; et maandusime kuskil leedus Statoili taga ja otsustasime siia magama j22da, aga kella kahe ajal 66sel hakkas siukest vihma sadama, et me magamiskottides lihtsalt voolas vesi. egas midagi, evakueerusime statoili. avastasime et Leedu statidel on 6ues eraldi sissep22suga wc-d ja maandusime siia. riputasime oma "voodid" (loe:magamiskotid) kuivama ja istusime p6randale maha. anni magab nyyd, mina tegin igast muid p6nevusi, nagu jalgade pesemine, kulmude kitkumine, k2te kreemitamine jne. Aaaaa! Ja muidugi Vana Tallinnat ka! Kusjuures alguses me kysisime statoilist, kas me v6ime seal sees h2ngida ja meil isegi lubati, aga mind veits h2iris et Leedu politsei seal lehte luges nii et tulime siia. Kujutan juba ette, kuidas siis kui statoil tyhjaks l2heb yks myyja kysib teiselt:"where did those two fucking hippies go?" no igatahes kaks tundi juba istutud siin, kui valgemaks léheb; ajan anni yles ja t6mbab slovakkiasse 2ra (kui j6ud enne otsa ei saa ja autos t2iega nokkima ei hakka)

PS! v2ljas on kaks nummide kardinatega eesti rekkat ka ja mingi 66sel jaurasime ka eestlastega, nii et hemingwayl oli 6igus: iga statoili taga on V2HEMALT kaks eestlast.

PPS! riided on K6IK (ka need mis kotis on!) l2bi ligunenud, tahaks kohe teise arnoldi kombel laulda: "vihmapiisk on véike ja kui ta kukub p2he, siis haiget ta suuremat ei tee!"

PPPS! ja kuskil siinsamas on veel yks kits kes m6kitab kauguses ja t6lkes on see umbes nagu: lietuvas kitsauskas

P2rnus muidugi j6ime oma "vana hea koha" juures Vana Tallinnat. Maailm k2ib RINGIRATAST. Igatahes saime veel tee 22res passida kuni meid korjas peale yks hirmtore onu, kes s6itis meie p2rast suure ringi ymber Riia. Ta oli muidu Eesti onu ja yks toredamaid tyype, kes h22letajaid yldse peale saab v6tta. Ja see tunne kui ta meid maha pani, oli liiga hull, et umbes nagu: seeee on l6puks alanuuuud!

ma olin tegelt anni, aga ei viitsind sisse logida oma nime alt :)

kodumaake

Nii. Systeem on nyyd siuke, et me oleme siiamaani blogi endale m2rkmikusse pidanud ja hakkame seda nyyd v2hehaaval siia ka yles panema. Ytlen kohe 2ra et kirjavigu tuleb sitaks sest neil siin on ikka suht kummaline klaviatuur.

Raport Leedu Statoilist. T2na hakkasime siis 1-2 ajal Eestist liikuma. Anni iss viis meid Tyrile ja sealt h22letasime mingi irvitava vanamehe peale, kes r22kis kuidas mingi kutt viis 25 aastat tagasi Bettoni yhikas kolmandale korrusele hobuse. Eeee, Okeiii nagu. Saime temaga V2ndrasse, kus passisime mingi peaaegu 2 tundi ja kus olid meie head semud kruusavedajad K2kk & Co, kes kohe kohale tormasid, kui me end paljaks v6tsime. P2rnusse s6itsime mingi n2ssiga, kes arvas et me k2ime neljandas v6i viiendas klassis ja oleme oma emade juurest p6genenud v6i et me oleme litsid, kes l2hevad Audrusse "rikkaid" mehi sebima. Tema tervise huvides ma ei hakanud nagu ytlema kui kaugele me tegelt l2heme. Kahe r2pikutiga s6itsime ka. Ja tantsisime tee 22res.