kurk-olendid, tondinahad ja meie :)

Järgmisel hommikul ärkasime selle peale et mingi liivapuhastusmasin ilge mürinaga mu kõrval undas. Nii kuskil maksimum meeter maad minust. Ja terve rand oli kollastes riietes koristajamehikesi täis. Aga tol hetkel oli mul veel ikka nii uni ja halb, et magasin lihtsalt edasi. Kusjuures paar tundi hiljem tuli randa üks tore noorpere, mille perepea mult küsis et kas räägin inglise keelt ja kui vastasin et räägin, siis ta jutustas loo kuidas nädalake tagasi oli see sama masin kahele rannas magavale hipipiffile otsa sõitnud. anni siis suht irooniaga küsis, et mis juhtus, kas neil poel jalgu enam või. Ja mees vastas surmtõsise näoga et umbes midagi sellist jah. Siis oli küll veits skeeeeri olla.

Olime siis veidike aega veel seal rannas ja kui läks juba talumatult palavaks, kolisime oma kodupalmide alla tagasi. See kodupalmide koht oli tegelikult selline väike muruplats, kus kasvasid suured palmid. Ja ta tegelikult asus ikka väga inimrohkes kohas ja autod ka koguaeg sõitsid ümberringi. Aga see oli jama et me päriselt seal elada ei saand, sest öösiti käidi seda muru kastmas ja siis oleks nagu veidi märjavõitu olnud. Aga muidu oli see päeval lihtsalt ideaalne koht, varjus, pehme roheline-roheline muru ja palmid nii lähestikku, et võisime kõik neljakesi seljad vastu puid toetada ja ringis (ruudus) juttu rääkida :)

Ühel hetkel kui Phoebs ennast magama keeras, otsustasime tsehhidega, et peaks linnast natuke välja minema. Läksin ja ostsin Cannes-Antibes - ja lähiümbruse kaardi ja valisime suht lihstalt nime järgi välja, kuhu minna. Siis läksid tsehhid linna ja meie jäime niisama istuma. Tagasi tulles oli neil juba kõik selge, kust läheb buss ja mis kell ja kus maha peab minema :) Niisiis, kuna Kats ja Mari üldsegi ei liikunud veel meie poole, otsustasime neil siis hoopis eest ära liikuda :) Sõitsime bussiga sellisesse armsasse väikelinna nimega La Napoule. Ta tegelt ei olnudki väga väike ja suht Cannesiga ikkagi kokku kasvand ja natuke turistikas ka, aga kindlasti rahulikum ja vaiksem kui Cannes. Leidsime endale ühe hotelli ranna lõpus pisikese ringikese kivide vahel, pisi-pisikeste kaljude ääres. ja meri oli 8 sammu kaugusel. kui täpselt tahate teada, siis 4 sammu minu "voodist" minu kivini ja 4 sammu minu kivist mereni. Päeval käis seal rannas ikka inimesi ka, aga keegi väga meie lähedale ei roninud, sest pärast seda meie pesakest ei saanud enam niikuinii kuhugi kaugemale eriti minna. ja pealegi meil oli santlaager koguaeg laiali. Ja ega ise ka ei tahtnud väga kuhugi eraldatumasse kohta minna, sest nüüd meil oli ju kõigest kahe kaljunuki taga dush, kus võis end öösel täitsa vabalt pesemas käia :)

Meie viimasest kaljunukist sai veel ujuda ühte ägedasse kohta. Selline väike uruke kivide ja kaljude vahel, kus elasid vees kummalised cucumber-creatured. Kui keegi on lugenud Beekmani "Tondinahku", siis minu arust see koht oli täpselt siuke, kus võiksid nemad elada.

Õhtuti tegime lõkkel süüa ja jõime veini, päeval uimasime niisama ringi, lebasime ka kõige väiksemates varjudes ja ootasime õhtut. Ja ma ujusin iga 15 minuti järel. Ükskord oli ikka marunaljakas kui me üritasime varahommikul mingi kolmekesi ühte imepisikesse varju ära mahtuda, et saaks natukenegi kauem magada. ja kui anni seal ühel päeval veel väiksemas varjus lihtsalt ülikummalises asendis istus.