ssssaaa kurat kui vägev!

reede, 23. veebruar 2007

Õed Kamtšatkad

Mina olen lammas ja Elina on pea, mis mind juhib. Viimasel ajal olid probleemid siia sisse logimisega. Ma arvan, et tegemist on Juustumehe kurja vandenõuga. Me just tahtsime siia temast ühe postituse küpsetada, ei saanud sisse. Aga järgnevalt siis minijutustus "Juusutmees".

Elas ja oli kord Juustumees. Tal polnud üldse sõpru, naistele ta ka ei meeldinud. Sellepärast käiski ta Anne tänava poekeses "Spar" noori tudengineiusid nillimas. Ühel päeval, kui ta jälle Sparis oli, ostsid seal parasjagu süüa Anni ja Elina. Juustumees läks Annist väga kaugelt mööda, aga riivas teda eriti jultunult oma käppadega. Imelik nehh. Aga kui tüdrukud juustuleti juures olid, siis tuli ka Juustumees sinna. Näppis juustupakikesi ja siis sirutas käe Elina nina all asuvate juustupakkide juurde, kohmitses seal ja ajas paki maha. "Oih, ma alati ajan siin maha niiviisi..." ütles Juustumees oma kontaktiloomispüüdega kohmetult, aga samas võluvalt (enda arvates) naeratades. Tüdrukud liikusid järgmiste riiulite juurde söögiodüsseiale. Juustumees seikles nukralt poes, nillis, lõpuks suundus kassase, maksis oma kaupade eest ja lahkus.

Aga järgmisel päeval läks Juustumees Linnaraamatukokku. Seal nägi ta jälle samu tüdrukuid, kes parasjagu valmistusid lahkuma. Juustukas hiilis neile lähemale ja üritas kommunikeeruda, aga siis tulid ta tuttavad ning ta katapulteerus.

The End (for this time)

Kommentaare ei ole: