meie päris oma koer

Tere hommikust, me kallid!

Täna hommikul kui ma (Elina) ärkasin, oli meil jälle chihuahua esikus. Seesama kujuteldav, kes üleeilegi oli. Ainult ühest asjast ma ei saa aru. Miks tal see loll roosa lips peas on.

Eile käisid annepiffid tööl (no üleeile käisid ka tegelt). Aga eile oli märkimisväärne, kuna meil on kõik inimesed töö juures hulluks läinud. Esiteks hakati nüüd, kui me oleme juba kuu aega seal niisama passind, korda majja lööma. Pausiajad on nüüdsest fikseeritud ja kõnede väljavõtteid võetakse ja üldse Timps on päris närviline ka. Aga samas ma mõistan ka teda, sest kui ma oleks Timps ja ütles iga asja peale „SAAD SA ARU?!“, siis mind ennast ajaks ka see närvi. Või vähemalt närviliseks.

Ahjaa, eile oli meil SUUR koristuspäev. Pesime põrandaid ja käisime isegi vaipa kloppimas ühe harjaga. Hari läks puruks, aga vaip sai puhtamaks. See hari oli niikuinii nii kole.

Öösel saime Anni poisssõbralt nii armsa kõne. Ta kõige pealt helistas mulle (kell oli mingi pool 4) ja soovis head naistepäeva ja rääkis mingi näidendi, kus tegelased olid Nimeta Baar, Anti, Janno, See kes Antit lõi ja See kes Jannot lõi. Ma ausõna ei saand midagi aru. Siis ta ütles et anna korra mu tüdrukule ka telefoni ja ma tormasin Annile voodisse ja ta ei saand jälle mitte midagi aru. Rohkem me naistepäeva üllatusi pole saand. VIHJE.

Ja see asi ka veel, et..et...eeee.eet, avastasime üksteineeile, et köögis on wifi „anne-tänava poisid“. Jääme huviga ootama.

JA EILE SAIME SULEGA MUNAAA!

Nii, ma siis nüüd Anni. Praegu me kütame putru, mis ei ole üldse hea. Need riisihelbed maitsevad nagu hakitud paberimass.

Ükspäev me siin tegime salajasi ettevalmistusi üheks salaasjaks. Jah, meil tuleb salapidu, kuhu on kutsutud ainult erilised väljavalitud. Guestlist on hoolega valitud. Ja kutsed, mida oleme juba laiali saatnud on armastusega meisterdatud.

Ja üks oluline asi veel- KURAT ME SELLEST BUSS NR. 8-ST KOGUAEG MAHA JÄÄME?!

NBB! Homme siis kõik suurele paraadile! (meie salaomale)