ssssaaa kurat kui vägev!

laupäev, 21. juuli 2007

tsehhhhhiiiiii

NII KIRJUTAS ANNI:

enivei, nüüd on sellised "lõbusad" lood tulekul..

ühes moslemitest üleujutatud ja räpases tanklas, mida täitis kõrvenõgeste lõhn, passisime küll oma pool noorust maha. Need moslemid sõidavad igalt poolt maailmast vist kuskile Mekasse kokku praegu. aga üks on kindel, parkida nad küll ei oska! Igatahes olime seal tanklas sitaks kaua, aga lõpuks saime peale ja liikusime järgmisesse ja juba kaugemasse puhkekohta passima. Eilse päeva viimaseks tanklaks jäi mingi lambikas, kus ka öö veetsime. Ilm oli jälle sitt ja sadas, me hääletasime, väljas juba suur pime. Aga noh, olime vähemalt tsehhis. Mingi hetk (kell 5 hommikul) liikusime igatahes wc-sse magama. Taas selline tore väljast rünnatav peldik.

Asjad ja ise märjad-niisked, räigem uni, väsimus, tüdimus.. Elina magas wc-põrandal magamiskotis nagu suur ja rasvane tõuk, mina uinusin taas oma põlvedel. Viimaseid pilte enne uinumist oli muidu mingi ringi sebiv tarakan/prussakas.

Inimestel, kes wc-s käisid oli vast küll huvitav vaade. Mingid räpased hipid põrandal magamas. Mingi hetk tõusin üles, sest oli külm (nb! niisked riided) ja soojendasin ennast puhuri all. Siis tõusis elina ja hakkas peldiku põrandal pasteedisaia sööma. Jällegi palju huvitavaid näoilmeid wc-külastajatelt.

Anyhow, hommikul siis hääletasime edasi ja lootsime täna ikka üle Tsehhi-Poola piiri saada. Meid võttis peale kutt, kellega oleks saanud kuskil poolele teele enne Varssavit. Aga meil ei vedanud, sest tüüp ise jäi ka Tsehhi kinni. ta kauba mahalaadimise koht avatakse alles esmaspäeval ja ta peab nii kaua passima. Nii et saime liftoffi ühesse tanklasse 20km enne Prahat ning oleme siin juba terve päeva kinni. Oleks vaja saada läbi Praha linna, aga kõik on seni läinud ainult Prahasse, mitte kaugemale.

Aga! Siinsest tanklast avastasime juhuslikul ringkäigul juhuslikult Eesti rekka. Juhuslikult ASSOTRANS, juhuslikult PAIDE. No tere Tõnu ja ta sõber! Aga nad hakkavad liikuma alles kell 3 öösel. Jap, jap, me otsustasime passida ning kui seda tegime, oli ees ootamas 7 tund istumist. Nüüd on juba naaatuke vähem, kell on 10. 5 tundi..

Seda ka veel, et mu jalad on juba mitmendat päeva täiesti paistes. Jalalabad ja pahkluud.. Täiesti jube, ma ei saa enam üldse aru, mis minuga toimub. Vahepeal mõtlesin välja kõikvõimalikud mustad stsenaariumid. Igast imelikke ja haruldasi haigusi on olemas ja need ründavad täiesti ootamatult. Hetkel lohutan end mõttega, et ehk on jalad paistes, sest nahk sai päris kõrvetatud. aga ei tea, ei tea ja sellepärast tahaks kiiresti koju ja üldse ei taha enam kuskil tsehhis kinni olla.

Tundub et meie õnn on meid maha jätnud. tagasitee üldse ei edene, täiesti kohutavalt oleme kinni. Optimistlikuma plaani järgi oleks me täna ösöel juba Eestis, aga noh, kinni jäime. Hetkeprognoos: jõuame Eestisse millalgi esmaspäeval. et siis kaks päeva veel. JA ÖÖD!

Et siiski meeleolu veel üleval hoida, tooks ära käputäie kilde, mis näitavad et Eestil on veel pikk-pikk-pikk tee (umbes sama pikk kui meil koju) maailmakardile ja teadvustatusele.

Loomulikult arvatakse, et endise NL-i liikmena on meil praegu ka, ikka veel, kommunism. jajah.. ja on ka imestust tekitav, et meil on internet! Geograafiast ka. Eesti asub kuskil rumeenia kandis. meie pealinn on Ljubljana. Keel kuulub slaavi keelte hulka. Ja nüüd parim! eestlased on pilusilmsed, nagu mongolid. Muidugi arvatakse et meil on praegugi paras talv ja ikka väga külm koht. Jah, me püüame hülgeid ja elame igludes, jee! Ljubljanast tuuakse mujale Eestisse kommunistlikku sõnumit. Ilus Eesti!

Nüüd aeg aga märkmik käest panna, sest väljas on nii pime, et VITAUTASTKI EI NÄE.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

heiii...jutt jookseb teistpidi???ma mõtlesin miks te peale esimest päeva juba koju tagasi suundusite:D


ege